Viktor! Aitäh piltide eest!
Sõbrad kutsuvad mind Vikatiks, aga pange ikka Viktor kirja.
Mitte, et see nüüd UFO-dega seotud oleks, aga miks Vikatiks?
Too liitrine viin lauale ja vaatame, kellest varem vikat üle käib! (Mügistab naerda.)
Hiljem. Aga räägi nüüd, mis sinuga eile (12. juunil) kell 17.30 juhtus.
Sõitsin Atko bussiga töölt koju ja jälgisin aknast taevast. Ma olen vana lennukite keemiasabade (chemtrail’ide) jälgija ning takseerin igal vabal võimalusel taevas toimuvat. Äkitsi jäid Tartu maanteel mulle silma kolm täpikest, mis liikusid väga kiiresti ja ebakorrapäraselt. Kui lennukid oleks selliseid manöövreid teinud, oleks neil tiivad naksaki küljest lennanud! Samas hoidsid objektid ennast pidevalt kolmnurkse eskadrillina.
Mis seejärel juhtus?
Järsku UFO-de eskadrill peatus ja liikus aeglasemas tempos ühe pilve suunas. Vaatasin, et oh sa püha paistetus, see on ju pilvedesse peidetud emalaev! Eskadrill kadus suurde taldrikukujulisse emalaeva ning siis läks taevas äkitselt täielikult pilve, kõik läks peitu. Sekundite jooksul, ja kohe hakkas ka paduvihma sadama.
Kas bussis keegi peale sinu ka seda fenomeni nägi? No kus nad, sänikaelad, nägid! Tänapäeva inimene vahib oma telefoni, tulnukad lasku või tuvi kombel pähe, ei tema pilku ekraanilt pööra.
Kas rääkisid sellest kaassõitjatele?
Ei. See käis kõik nii kähku ja pärast oleksid nad mu välja naernud nagu kõvera kolvi.
Kolm UFO-t tiirutavad silmapiiril kolmnurkses eskadrillis.
Mis tunded sind valdasid, kui aru said, et taevas tegutsevad UFO-d?
No ma oleks peaaegu püksi kusenud, mul on praegu eesnäärme ravi pooleli. Õnneks mina kui vana keemiasabade veteran olen taevas ikka igasugust sitta näinud! Mul on teile teiseks looks samuti materjali. Sain teada, millest keemiasabad tegelikult koosnevad, see pole sugugi vedelik …
UFO-d lähenevad emalaevale. Hetk hiljem läheb kogu taevas pilve. Tumedad pilved lähenevad paremalt.
Võhma mees leidis sõnnikust korallitolmu ja nanokiipe
Avanejate lugejale juba tuttav UFO-pildistaja Võhma mees Viktor (47) teeb nüüd šokeeriva avalduse – chemtrail’id koosnevad korallitolmust ja nanokiipidest! Varem UFO-sid koos emalaevaga pildistanud Viktor (sõpradele Vikat) pidas oma lubadust ja rääkis välja oma aastatepikkuse taevajälgimise põhjal tehtud järeldused.
„Ma olen ikka tõeliselt palju taevast jälginud,” uhkustab mees. „Varem, kui ma poe taha heina sisse pikali viskasin, kutsuti lausa kiirabi, aga nüüd juba kõik teavad – Vikat hoiab Võhma taeval silma peal!”
Oma põhilist avastust ei teinud ta siiski poe taga, vaid oma kodutalus ühel 2012. aasta juulikuu tormisel pärastlõunal.
„Aeda oli just toodud sõnnikuhunnik, mille ma väetiseks olin tellinud. Loopisin seda laiali ja samal ajal jälgisin muidugi silmanurgast ka taevas toimuvat. Siis märkasingi, et üks paras purakas raudlind teeb taevasse jämmet valget triipu. Tuul aga tegi vingerpussi ning see keemiapilv hakkas suure hooga maa poole, täpsemalt minu talu suunas vajuma.”
Kangelastegu sõnnikuga
„Litsusin padavai tuppa, keerasin igaks juhuks isegi ukse lukku. Mine tea, äkki ajab pilv inim- ja muud loomad hulluks, ässitab üksteise kallale! Vahtisin hirmunult vorstisaia mugides, kuidas valge udu kõikjale laskub. Õnneks puhus tuul selle sodi kiiresti laiali ja õhu selgeks,” meenutab chemtrail’i-veteran.
„Paari tunni pärast julgesin välja astuda. Ega seda valget sitta enam palju järel olnudki, ainult kleepuva olekuga sõnnikuhunnik meenutas lumehange. Haisvat lumehange. Vahtisin hunnikut nagu debiilik juturaamatut ega osanud midagi ette võtta.”
Viktor otsustas lõpuks kangelaslikult ennast katsejäneseks teha – ajas end käpuli ja ampsas valgest sõnnikuhunnikust korraliku põsetäie.
Kõik sai alguse jakuutide naljast
„Ma tundsin kohe ära – korallitolm! Nad puistavad meie peale korallitolmu!” teatab taevaspetsialist võidukalt.
Kuidas oskab Viktor korallimaitset ära tunda? „See on pikk ja halb lugu. Ütleme lühidalt nii, et aastal 1993 ehitasin ma Venemaal Jakutskis hotelli. Ühel eriti julma pohmakaga päeval palusin pilukatelt (jakuutidelt) mõnda head šamanistlikku ravimit. Nemad vastu, et näe, söö seda korallitolmu. Ma siis mätsutasin jahu kahe suupoolega sisse, aga midagi paremaks küll ei läinud, vastupidi! Öökisin ja ägisesin mitu päeva, enne kui see jama minust välja tuli. Jakuutide seas liikus tükk aega naljalugu, kuidas üks loll välismaalane nende korall-mineraalväetist sõi. Hiljem tegid kohalikud jakuudi räkitimehed ideest endale rahapesuäri, palkasid isegi arstid peene jutuga hämama, et korallitolm on hea pohmarohi. Mõni tupoi õgib seda siiamaani.”
Maakera kiibistatakse
Korallitolmu lennukitelt puistamise kohta on Viktoril raudkindel teooria. „Korallitolm on väga hea nanokiipide siduja. Kui nanokiipe ilma lisandita alla loopida, siis need sajavad kontsentreeritult ühte kohta, sest kiipidel on üliväike kaal, aga parajalt tugev magnetiseeritus. Korallitolmus kaob see efekt ära. Nanokiipe levitatakse, et kiibistada maakera. Põhimõtteliselt muudetakse kogu maakera pind jälgijate teleekraaniks ja mikrofoniks! Iga suvaline punkt on pealtkuulatav, kui ainult koordinaate tead.”
Kui kaua on maakera kiibistamine toimunud? „Väga kaua õnneks ei ole. Pärast aiamunakolli (2010. aastal pursanud Islandi vulkaan Eyjafjallajökull) purset avastati, et tahke tolm ei tee reisilennukitele mingit häda. See inimkatseline avastus viiski selleni, et lennukid puistavad nüüd korallinanotolmu. Ma usun, et käpp on mängus ka Siim Kallasel, kes sel ajal Euroopa transpordiasju ajas …” spekuleerib Viktor.
Keemiapilve nähes soovitab Viktor aknad sulgeda. „Siis ei lendle sisse nii palju kiipe ja tubade pealtkuulamine on häiritud,” annab ta nõu. Eriti tähtis on Viktori sõnul sulgeda aknad kuumadel suvepäevadel, kui õhk seisab ning kiibitolm on eriti hea lendlevusega.
Šokk: Kate’i ja Williami kuninglik laps on eestlane!
Avanejad on siiani kergelt šokeeritud, aga järele mõeldes on kõik õige. Brittide kuningakotta sündis 2013. aasta 22. juulil eestlane!
Hämmastav paljastus algas sellega, et Avanejate tagasihoidlikku toimetusse astusid sisse pidulikes rahvariietes mees ja naine.
„Mina olen Iko ja tema on Lill, me oleme süva-maausulised,” vuristas turske mees ühe hingetõmbega. „Me tulime tähtsat uudist teatama,” lisas Lill juurde.
Ja siit see tuligi! „Me mötlesime ja küsisime pärast ka hiietark Niglaselt üle, et see Kati ja Villu laps peab olema Suure Töllu ni… ninks… nisa ratsioon (reinkarnatsioon)! Niglas ütles, et meie kahtlused vastavad töele ja see laps inglismannide maal ei saa olla keegi muu kui Suur Töll, kes meitele tagasi on tulnud,” rääkis Iko nii, et Avanejate toimetuse ainus aken värises.
„Niglas ütles, et laps, kes suudab juba kahepäevaselt sellist üleilma lärmi teha, ei saa töesti keegi muu olla. Hiietark vaatas veel seapõiest aknale tehtud kärbsesita pealt järgi, et kõik märgid toetavad seda teooriat!” lisas Lill jälle juurde.
Laps tuleb Eestisse saata!
Avanejad palusid maausulistel natuke rahuneda ning pakkusid neile kummeliteed. Seejärel saime teada, et Niglas on Luulupe piirkonna üks lugupeetumaid hiietarku. Mehel olla juba pikemat aega sees tundmus, et Saaremaa vägilane Suur Tõll sünnib peagi uuesti.
Kui Iko ja Lill oma Kate’i ja Williami kahtlustega tema tarre tulid, sai asi iidsete väeloitsude ja kärbsesitaga kontrollitud ning otsus