Giidi Käsiraamat. Tallinnast Narvani. Kadri Tähepõld

residents ja Toomkirik, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. Maarjale pühendati ka kõik Liivi- ja Eestimaal vallutatud alad. Nimeliselt oli peapiiskop kõrgeim kiriklik võimukandja Vana-Liivimaal, kuid tema tegelik võim oli väike. Peapiiskopi tähtsust vähendas seegi, et suurem osa peapiiskopkonna maadest oli Riiast eraldatud Liivi ordu valdustega. Peapiiskopi valdustesse jäi Riia linn.

      8.6. Kuramaa piiskopkond

      Kuramaa piiskopkond asus Kura poolsaarel ning oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks, Tema keskuseks oli Piltene, suuruseks 4500 km². Kuramaa piiskopkond oli Vana-Liivimaa riikidest kõige nõrgem. Seetõttu langes ta täielikult Liivi ordu mõju alla ega tegutsenud kuigi iseseisvalt. Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid ning alati võeti nad vastu ka Saksa ordu liikmeiks.

      Vana-Liivimaa jagatuna nelja maahärra vahel

      LÄÄNE-VIRUMAA

      Lääne-Viru maakond on moodustatud 01.01.1991. aastal. Maakonna pindala on 3626,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn (16 801 elanikku 01.01.2012). Elanike arv maakonnas (seisuga 01.01.2012) – 64 608. Rahvastiku keskmine tihedus on 17,8 in/km², linnades elab 29 578 elanikku, s.o 45,8 %.

      Aktuaalne informatsioon maakonna kohta www.l-virumv.ee.

      1. Endised nõukogude polügoonid

      Peterburi mnt 43. kilomeetril võib turistibussiga männimetsa pöörata, kuni ette jääb okastraataed. Oleme endises nõukogude raketibaasis. Mitte tavalises, vaid üsna tähtsas: „objektid” asusid baasile ju üsna lähedal – Tallinn 45 km ja Helsingi 80 km. Viibime tsoonis, kus varem kehtis reegel „Tulistan hoiatamata!”. Lisaks kõikjale jäänud jälgedele on baasis märgata ka hilisemate külastajate tegevusjälgi – kaablipõletusasemed, kust vasekogujad oma saagi on saanud, tükkideks keevitatud vanaraud jne. Siin asusid juhtimiskeskus, garaažid, kust liikuvad raketikandjad öösiti ümbrusesse laiali veeti. Keegi ei teadnud, et suure maantee ääres on selline salajane objekt, ainult seenelised ja marjulised ehmatasid teinekord, kui sattusid okastraataia äärde hoiatavate siltidega tõtt vahtima. Erišahtis päris baasi keskel paiknes kunagi kesktegevusraadiusega rakett, mis oli varustatud tuumapeaga. Suures torujas šahtis asuvat relva nimetati „deduškaks” (vanaisa), vajaduse korral sõitis ta automaatselt avanevate väravate kaudu välja, võttis püstiasendi ja startis. Ooteasendis raketti aga pidid hooldama raketiväelased, sest seadeldis suitses pidevalt ja kütusevarusid tuli pidevalt täiendada. Hirvli küla lähedal on veel üks sarnane polügoon.

      2. Lahemaa rahvuspark

      48 km Tallinnast algab Lahemaa rahvuspark. Lahemaa tähendab lahtede maad ja vaadates kaardile seda ta ka on. Pärispea poolsaare tipus on Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt. Siitkandist võeti keskajal nii munakive keskaegse tänavasillutise jaoks kui ka paekiviplaate linlaste majade põrandakatteks.

      Peale Lahemaa on Eestis veel Matsalu, Vilsandi, Karula ja Soomaa rahvuspargid. Nende ülesanne on kaitsta loodust, säilitada tema bioloogilist mitmekesisust ning levitada looduskaitselisi teadmisi. Eestis okupatsiooni ajal veel ka lisaülesanne – kaitsta meie loodust Nõukogude Liidu laastava koloniaalmajanduse eest.

      1. juunil 1971 asutatud Lahemaa rahvuspargi pindala on 72 500 ha, millest maismaad 47 410 ha ja lisaks rannikumerd 25 090 ha. Inimene on siin paikselt asunud ligi 4000 aastat. Seetõttu on puutumatute alade kõrval ka kultuurmaastikke ja poollooduslikke kooslusi. Valdava osa rahvuspargist (umbes 70 %) hõlmavad loodusmaastikud, mille ilmet inimene oma tegevusega ei tohi oluliselt muuta. Ülejäänud maa-ala on kultuurmaastikud.