«Litteraria» sari. Sinu isiklik piksevarras : Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984
/vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 7.
7
Karin Kask, Curriculum vitae ärakiri. – EKLA, f 301, m 11: 15.
8
Tartu Draamateatri Selts ja T. D. S. Teatrikunsti Stuudio materjalid. Sissetulnud kirjade raamat 1933– 1935. – EKLA, f 187, m 2: 2.
9
Tartu Draamateatri Selts ja T. D. S. Teatrikunsti Stuudio. Stuudio õppenõukogu koosolekute protokolli-raamat 30.05.1933–02.04.1936. – EKLA, f 187, m 1: 4.
10
Karin Kask in memoriam. – Sirp 1998, 22.05; Reet Neimar (koost), Sajandi sada sõnalavastust. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 122.
11
Toomas Karjahärm, Helle-Mai Luts, Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Tallinn, Argo, 2005, lk 110.
12
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 12.
13
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 13.
14
Karin Kask, Ilma vanast otsustavalt vabanemiseta ei saa ehitada uut. – Sirp ja Vasar 1949, 28. 05.
15
Eve Annuk, Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega. – Arvo Krikmann, Sirje Olesk (koost), Võim & kultuur, 1. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, 2003, lk 23.
16
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 13.
17
Karin Kase kirjad Erna Villmerile (1957–1965). – TMM 6773, T 53: 1/20.
18
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 15.
<1
2
3
Karin Kask in memoriam. – Sirp 1998, 22.05.
4
Lea Tormis, Karin Kaske meenutades. – Teatrielu ’97. Tallinn, Eesti Teatriliit, 1998, lk 187.
5
Karin Kask; Meeri Säre (koost), Vanemuislane Kaarel Ird. Tallinn, Eesti Raamat, 1981, lk 10.
6
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 7.
7
Karin Kask, Curriculum vitae ärakiri. – EKLA, f 301, m 11: 15.
8
Tartu Draamateatri Selts ja T. D. S. Teatrikunsti Stuudio materjalid. Sissetulnud kirjade raamat 1933– 1935. – EKLA, f 187, m 2: 2.
9
Tartu Draamateatri Selts ja T. D. S. Teatrikunsti Stuudio. Stuudio õppenõukogu koosolekute protokolli-raamat 30.05.1933–02.04.1936. – EKLA, f 187, m 1: 4.
10
Karin Kask in memoriam. – Sirp 1998, 22.05; Reet Neimar (koost), Sajandi sada sõnalavastust. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 122.
11
Toomas Karjahärm, Helle-Mai Luts, Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Tallinn, Argo, 2005, lk 110.
12
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 12.
13
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 13.
14
Karin Kask, Ilma vanast otsustavalt vabanemiseta ei saa ehitada uut. – Sirp ja Vasar 1949, 28. 05.
15
Eve Annuk, Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega. – Arvo Krikmann, Sirje Olesk (koost), Võim & kultuur, 1. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, 2003, lk 23.
16
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 13.
17
Karin Kase kirjad Erna Villmerile (1957–1965). – TMM 6773, T 53: 1/20.
18
Karin Kask, Vastab Karin Kask /vahendanud Margot Visnap/. – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 4, lk 15.
19
Karin Kask, Kustunud täht (Erna Villmer – 100). – Teater. Muusika. Kino 1989, nr 3, lk 42–50.
20
Karin Kase kirjad Endla Hermannile (1975–1990). – EKLA, reg 2006/54.
21
Reet Neimar (koost), Sajandi sada sõnalavastust. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.
22
Kaljo-Olev Veskimägi, Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. Tallinn, 1996, lk 191.
23
Karin Kase esimene (säilinud) kiri Kaarel Irdile on kirjutatud vangistusest, kus Kask viibis aastatel 1950−1954, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis ja formalismis. Kolm esimest aastat oli ta Patarei vanglas, seejärel Harku naistelaagris, rehabiliteeriti 1988. a. Vangilaagrist kirjutatud kiri lisandus Irdi arhiivi hiljem, millest järeldub, et Ird hoidis seda muudest materjalidest eraldi, kuna tegemist oli mõnes mõttes erilise kirjaga. Kiri erinebki oluliselt teistest Kase kirjadest. Võib oletada, et lisaks Irdile on kirja adressaadina silmas peetud ka teisi isikuid, nt. tsensoreid või võimuorganeid.
24
Vihje M. Gorki jutustusele “Vanaeit Izergil”, kus Izergil räägib raamjutustuse minategelasele legendi Dankost, kes kiskus oma leegitseva südame rinnust, et sellega teistele teed valgustada.
25
Boriss Polevoi raamatu “Jutustus tõelisest inimesest” peategelane.
26
Neil aastail ei ilmunudki ühtki raamatut eesti teatriloost.
27
Jutt on Gustav Naani toimetatud raamatust “История Эстонской ССР: с древнейшиx времен до нашиx дней” (1952).
28
Tundub, et nii suures mahus polegi see lugu trükivalgust näinud, küll aga on seda teemat käsitletud mitmetes lühemates artiklites: “Revolutsiooni-aasta teater” (Sirp ja Vasar 02.08.1967), “Marta Umberg – revolutsionäär ja näitleja” (Nõukogude Naine nr. 9, 1959) jt. Pikem töölisteatreid ja – näiteringe käsitlev kirjutis “Oktoobrirevolutsioonis sündinud teatrid” on ilmunud ENSV TA Toimetistes nr. 4, 1964, lk 328–342, mingil määral on seda teemat puudutatud ka raamatus “Teatritegijad, alustajad” (1970). EKLA-s leidub ka Nigol Andreseni 1962. aastast pärinev retsensioon Kase kirjutisele “Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja eesti nõukogude teatri sünd (1917–1920)”. Ilmneb, et Kask on oma artiklit A. kriitikat arvestades märkimisväärselt ümber töötanud.
29
Ird lavastas W. Shakespeare’i “Veneetsia kaupmehe” Vanemuises 1957/58 hooajal.
30
Karin Kask kaitses kandidaadiväitekirja “Shakespeare eesti teatri laval” 12.06.1961. a Lunatšarski-nim Teatriinstituudis Moskvas. Sel teemal on Kase sulest ilmunud kaks raamatut – ENSV Teatriühingu väljaandena “Shakespeare eesti teatrilaval” (1958, 95 lk) ja mahukam ning põhjalikum käsitlus “Shakespeare