toe).
• Lehed vastakud.
• Ühesooliste õitega kahekojaline taim (eraldi emas- ja isastaimed).
• Viljatüüp – kuivviljad (pähklikesed), mis on koondunud käbikujulistesse vilikondadesse.
• Õisikud – emasõied nuttides, isasõied pööristes.
Harilik viinapuu ( Vitis vinifera )
Foto 8. Euroopa viinapuu ‘Kosmonavt’, pildistatud Räpinas hoone seina ääres 29.08.2011
Sarnasused
• Lehe kuju – hõlmised kuni lõhised lihtlehed.
• Kasvulaad – vajavad tuge, toeta roomavad maapinnal.
• Iidne mitmeotstarbeline kultuurtaim lõunamaades (viinamäed).
• Kasutatakse alkohoolsete jookide (veini) valmistamisel.
Erinevused
• Introdutseeritud lõunamaine taim.
• Puittaim (liaan).
• Ronitaim (haarab toest sõlmekohtadele kinnitunud väänlatega).
• Lehed vahelduvad.
• Sordid enamasti kahesooliste õitega.
• Viljatüüp – mari.
• Õisik ja vilikond – pööris, mida tavakeeles on soovitav nimetada tarjaks.
4. LIIGID
4.1. Perekonnad viinapuuliste (Vitaceae) sugukonnas
Viinapuuliste sugukonda kuuluvad perekonnad metsviinapuu, viinapuu, tsissus (Cissus), tetrastigma (Tetrastigma), ebaviinapuu (Ampelopsis), Ampelocissus jt. Meil kasvatatakse õuetaimedena peamiselt metsviinapuud ja viinapuud, mida ikka veel mõnikord omavahel segamini aetakse.
Metsviinapuu ( Parthenocissus )
Foto 9. Erinevalt lihtlehtedega viinapuust on metsviinapuul sõrmjad liitlehed
Külmakindlat harilikku metsviinapuud (Parthenocissus quinquefolia) kasutatakse vertikaalhaljastuses. Kõrgete linnamajade seintel ronib ta lisatoestust vajamata paarikümne meetri kõrgusele. Tema tugevasti harunevad väänlad (köitraod) lõpevad kettataoliste kinnitusmuhukestega, mis haarduvad pisimategi pinnakonarustega. Pikad nõtked väädid on ilusad nii suvel kui ka punases sügisvärvuses. Sinised väiksed marjad pole mürgised, kuid söögiks neid ei kasutata.
Viinapuu ( Vitis )
Foto 10. Kauni sügisvärvusega muskaadimaitselise ‘Vamuska’ (‘Don Muscat’ x ‘Vanessa’) aretas Trygve Lahn Norra lõunaosas Lindesnesi neeme lähedal. Meil saab seda sorti avamaal kasvatada vaid kõige soojema suvega Eesti osades. Pildistatud Räpinas avamaal 19.09.2007
Viinapuud kasvatati juba 6000–7000 aastat tagasi Egiptuses, Mesopotaamias, Süürias, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Piiblis kirjutatakse, et veeuputuse järgse maailma esiisa Noa, kelle laev peatus Ararati mägede kohal, istutas viinamäe (1 Mo. 9,20). 3000 aasta eest levis viinapuu Euroopasse. Praeguseks on tema leviala jõudnud Vahemeremaadest Läänemeremaadesse.
Viinapuu on maailma levinuim marjataim. Põhiosa toodangust läheb veini valmistamiseks. Kuuma suvega maades tehakse viinamarjadest rosinaid. Seemnetest valmistatakse toiduõli.
Meie koduaedades kasvatatud viinamarjad kuluvad värskelt söömiseks. Saagi ülejääkidest valmistatakse mahla või säilitatakse marju sügavkülmutatult. Viinamarjakasvatusest saadakse ka elatist – müüakse istikuid ja kasvuhoonetes toodetud marju. On rajatud avamaaistandikke veini valmistamiseks. Turismitalude koostöö viinamarjakasvatajatega tõotab mõlemapoolset tulu.
4.2. Liigid viinapuu (Vitis) perekonnas
Kaasaegsed põhjamaised sordid on marjade head omadused pärinud euroopa viinapuult, vähese soojanõudluse, külmakindluse ja vastupidavuse kahjustajatele aga teistelt liikidelt.
Euroopa viinapuu ( Vitis vinifera subsp. sativa )
Foto 11. ‘Madeleine Angevine’ on Eestis kasvanud juba ligi sajandi. Selle aretas Prantsusmaal Roberto Moro 1857. aasta ristamisest (‘Precoce de Malingre’ x ‘Madeleine Royal’). Isetolmlemist raskendava õieehituse tõttu kasutatakse sorti aretustöös emataimena. Pildistatud Räpinas 29.08.2011
Harilik viinapuu (Vitis vinifera) kasvab looduses väikeste tumedate viljadega lamm-viinapuuna (V. vinifera subsp. sylvestris). Sellest tekkinud sorte käsitletakse alamliigina euroopa viinapuu (V. vinifera subsp. sativa).
Marjade värvus varieerub sortidel rohelisest peaaegu mustani, kuju ümarast piklikovaalseni kuni piklikkooniliseni. Marjad on maitsvad ja mahlased, mõnikord kõhrja viljalihaga. Lehtedel on enamasti viis madalamat või sügavamat hõlma, nad on hõreda karvasusega või paljad.
Euroopa viinapuu vajab arenemiseks sooja ja pikka suve ning pehmet talve. Eestis tuleb talveks kinni katta. Meil kasvavate sortide oksad taluvad vähemalt –15 °C, juured –5 kuni –10 °C. Sordid on tundlikud viinapuutäi, jahukaste ja ebajahukaste suhtes. V iimane haigus on pildil parempoolsel lehel.
Amuuri viinapuu ( Vitis amurensis )
Foto 12. Amuuri viinapuu on külmakindel, kuid vastuvõtlik viinapuutäi ja ebajahukaste suhtes
Liiki kasutatakse haljastuses. Kaunis on taime punane sügisvärvus. Oksad taluvad kuni –40 °C, juured –14 kuni –16 °C.
Väiksed marjad on paksu kestaga, maitselt hapud, kuid on ka magusate marjadega kloone. Lehed on kortsulised, madalate hõlmadega ja hõreda, ent kareda karvasusega.
Venemaal aretasid amuuri viinapuust valiku teel sorte A. I. Potapenko Volgogradi oblastis ja F. I. Šatilov (1918– 1999) Orenburgi oblastis. Üks neist sortidest kasvab ‘Amurski 1’ nime all Eestiski.
Ivan Mitšurin (1855–1935) ristas amuuri viinapuud euroopa viinapuu sortidega ning Ameerika liikide ja sortidega.Amuuri viinapuu geene on kaasaegsetes liikidevahelistes veinisortides ‘Rondo’ ja ‘Solaris’ ning hea talvekindlusega sortides ‘Hasanski Sladki’ ja ‘Zilga’.
Põhja-viinapuu ehk ameerika viinapuu ( Vitis labrusca )
Foto 13. Põhja-viinapuud ‘Dvietes Zila’ kasutas läti sordiaretaja Pauls Sukatnieks ‘Supaga’, ‘Sukribe’ ja ‘Guna’ aretamisel isana. Pildistatud Räpinas 05.10.2011, kui marjad siin valmisid
Põhja-viinapuud kutsutakse aednike seas ka labruskaks. Tal on iseäraliku maitsega sültja sisuga marjad. Värske mahla saamiseks tuleks pressimise asemel kasutada aurutit. Veinivalmistajatele see liik ei meeldi, kuid magusate veinide seas on üsna häid labruska-maitselisi. Läti veinikonkurssidel on labruska geenidega sortidest valmistatud veinid saanud auhindu.
Marjad on kohati väga suured, paljudes värvitoonides ja suurte seemnetega. Lehed on