“tema”, “nemad”, “see”, “nagu”, “just nagu”, ei ole enamasti juttu sellest, mida mina nimetan tunneteks. Tundeid väljendaksid näiteks laused: “Ma olen kurb” ja “Ma tunnen ahastust.”
2. Kui sa tõmbasid sellele numbrile ringi ümber, oleme me sinuga ühel meelel, et verbaalselt on väljendatud tunnet.
3. Kui sa tõmbasid sellele numbrile ringi ümber, oleme me sinuga ühel meelel, et verbaalselt on väljendatud tunnet.
4. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga ühel meelel. Ma ei arva, et sõnad “maha jäetud” väljendavad tunnet. Minu jaoks väljendavad need ennekõike seda, mida kõneleja arvates teine isik temale teeb. Selles olukorras kõlaks tunnete väljendus nii: “Kui sa mind uksel ei tervita, tunnen ma end üksikuna.”
5. Kui sa tõmbasid sellele numbrile ringi ümber, oleme me sinuga ühel meelel, et verbaalselt on väljendatud tunnet.
6. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga ühel meelel. Minu arvates ei väljenda sõna “vastik” tunnet. Minu jaoks väljendab see pigem seda, mida rääkija teisest isikust mõtleb, kui seda, mida kõneleja tunneb. Tunnete väljendus sellisel puhul võiks kõlada: “Ma tunnen vastikust.”
7. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga samal arvamusel. Ma ei arva, et sõnad “tahaksin sind lüüa” väljendavad tunnet. Minu jaoks väljendavad need pigem seda, mida kõneleja kujutleb end tegemas, kui seda, mida ta tunneb. Tunnete väljendus selles situatsioonis võiks olla: “Ma olen sinu peale maruvihane.”
8. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga ühel nõul. Ma ei pea sõnu “ei mõisteta” tunnete väljenduseks. Minu jaoks väljendavad need seda, mida teine isik kõneleja arvates teeb. Sellise juhtumi puhul võiks tundeid väljendada nii: “Ma tunnen pettumust” või “Ma tunnen ennast heitununa.”
9. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, oleme me sinuga samal arvamusel, et tunded on verbaalselt väljendatud. Siiski jääb sõna “hästi” tunnete väljendamisel ähmaseks. Tavaliselt saame me oma tundeid väljendada selgemini, kui kasutame näiteks sõnu “kergendatud”, “tänulik” või “julgustatud”.
10. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei nõustu me üksteisega. Ma ei pea sõna “kasutu” tunde väljenduseks. Minu jaoks kirjeldab see seda, mida rääkija arvab iseendast, mitte seda, mida ta tunneb. Tundeid väljendaksid näiteks laused “Ma olen iseenda võimete suhtes skeptiline” ja “Ma tunnen ennast haletsusväärsena.”
5. PEATÜKK
Vastutuse võtmine oma tunnete eest
Inimesi ei häiri asjad iseenesest, vaid see, millisena nad neid näevad.
Negatiivse sõnumi kuulamine: neli võimalust
Kolmas VVSi komponent eeldab oma tunnete põhjuste teadvustamist. VVS suurendab meie teadlikkust, et see, mida teised ütlevad, võib olla meie tunnetele ajendiks, kuid mitte iial nende põhjustajaks. Me näeme, et meie tunded tulenevad sellest, kuidas me otsustame teiste öeldut ja tehtut vastu võtta, samuti meie selle hetke vajadustest ja ootustest. See kolmas komponent paneb meid aktsepteerima vastutust selle eest, mida me oma tunnete esilekutsumiseks teeme.
Teiste tegevus võib olla meie tunnete ajendiks, kuid mitte nende põhjustajaks.
Kui keegi saadab meile kas verbaalselt või mitteverbaalselt negatiivse sõnumi, on meil neli võimalust, kuidas seda vastu võtta. Üheks võimaluseks on võtta kuuldud süüdistusi ja kriitikat isiklikult. Kui keegi ütleb näiteks vihaselt: “Sa oled kõige enesekesksem inimene, keda ma olen kunagi kohanud!”, siis võime sellele reageerida isiklikult: “Oh, ma oleksin pidanud olema tundlikum!” Me võtame omaks teise inimese hinnangud ja süüdistame iseennast. Selle variandi puhul maksame kallist hinda oma enesehinnangule, sest see kallutab meid süü- ja häbitunnete ning depressiooni poole.
Teine võimalus on süüdistada kõnelejat. Näiteks vastuseks lausele “Sa oled kõige enesekesksem inimene, keda ma tean” võime vastu vaielda: “Sul ei ole mingit õigust seda öelda! Ma arvestan alati sinu vajadustega! Sina ise oled tegelikult enesekeskne!” Kui me võtame sõnumi vastu sellisel moel ning süüdistame rääkijat, siis tunneme tõenäoliselt viha.
Kolmandaks võimaluseks, kuidas negatiivset sõnumit vastu võtta, on valguseheit oma teadlikkusele iseenda tunnetest ja vajadustest. Niisiis võime vastata: “Kui ma kuulen sind ütlemas, et olen sinu arvates kõige enesekesksem inimene, keda oled kohanud, haavab see mind, sest vajan mõningast tunnustust oma pingutustele olla tähelepanelik sinu eelistuste suhtes.” Keskendades oma tähelepanu iseenda vajadustele ja tunnetele, saame teadlikuks, et me haavume, sest vajame oma pingutuste tunnustamist.
Viimaseks, neljandaks sõnumi vastuvõtmise viisiks on lasta teadlikkuse valgusel paista teise inimese tunnetele ja vajadustele kohe, kui neid on väljendatud. Me võime näiteks küsida: “Kas sa oled haavunud, sest sul on vaja, et sinu eelistustega rohkem arvestataks?”
Neli võimalust negatiivse sõnumi vastuvõtmiseks:
1. iseenda süüdistamine;
2. teiste süüdistamine;
3. iseenda tunnete ja vajaduste tunnetamine;
4. teiste tunnete ja vajaduste tunnetamine.
Selle asemel, et süüdistada teisi inimesi oma tunnetes, võtame pigem vastutuse, tunnistades oma vajadusi, soove, ootusi, väärtushinnanguid või mõtteid. Pange tähele järgnevate pettumusavalduste vahelist erinevust:
Näide 1:
A: “Sa valmistasid mulle pettumuse, kui ei tulnud eile minu poolt läbi.”
B: “Ma olin pettunud, kui sa minu juurest läbi ei tulnud, sest tahtsin rääkida mõnest asjast, mis mul hinge peal on.”
Kõneleja A viitab sellele, et pettumuse eest on vastutav üksnes teine inimene. Kõneleja B piiritleb pettumustunde omaenda täitumata jäänud sooviga.
Näide 2:
A: “See vihastas mind tõeliselt, et nad tühistasid lepingu.”
B: “Kui nad lepingu tühistasid, siis tundsin ma ennast tõeliselt vihasena, sest mõtlesin endamisi, et see on väga vastutustundetu tegu.”
Kõneleja A paneb kogu vastutuse oma tunnete eest üksnes teise poole tegudele, samal ajal kui B võtab vastutuse oma tunde eest, tunnistades selle taga olevat mõtet. Ta saab aru, et tema süüdistav mõtteviis põhjustas ärrituse. VVSi abil võime julgustada kõnelejat astuma veel sammukese kaugemale, tehes kindlaks, mida ta tahab: milline tema vajadus, soov, ootus, lootus või väärtushinnang ei ole täidetud? Me näeme, et mida rohkem oleme võimelised oma tundeid vajadustega siduma, seda kergem on teistel inimestel meile kaastundlikult vastata. Selleks, et oma tunded siduda oma sooviga, oleks kõneleja B võinud öelda: “Kui nad selle lepingu katkestasid, tundsin mina ennast tõeliselt vihasena, sest olin lootnud taas tööle võtta need töölised, kelle ta eelmisel aastal vallandas.”
Tee vahet südamest andmisel ja süütundest ajendatusel.
Põhiliseks süütundest ajendatuse väljenduseks on omistada vastutus iseenda tunnete eest teistele. Kui lapsevanemad ütlevad: “See teeb emmele ja issile haiget, kui sa koolis halbu hindeid saad,” siis viitavad nad sellele, et lapse teod on vanemate õnne või õnnetuse põhjustajaks. Väliselt võib teiste inimeste tunnete eest vastutuse tundmise kergelt segamini ajada positiivse hoolitsemisega. Näib, et laps hoolib oma vanemast ja tunneb ennast halvasti, sest lapsevanem kannatab. Samas lapsed, kes võtavad sellise vastutuse ja muudavad oma käitumist vastavalt vanemate soovile, ei tegutse südame sunnil, vaid selleks, et vältida süütunnet.
Abi on sellest, kui tunneme ära arvukad tavapärased kõnekujundid, mis aitavad maskeerida vastutust oma tunnete