7). Jajaa, ikka kirjutage mulle! Valage hinge pealt kirjadesse kogu meeste tekitatud frustratsioon. Ärge hoidke end tagasi, olge veendunud oma õiguses, küüniline, kahjurõõmus. Kui teil seejärel parem hakkab, on minu meiliaadress oma eesmärgi täitnud. Kui mitte, lubage endale (või oma emale) lihtsalt taas Like’i tellimus ja siis loobuge Like’i tellimusest.
Ilusat esmaspäeva pärastlõunat, Leo
Üksteist minutit hiljem
RE:
Oijah! Ma solvasin teid. Seda ma ei tahtnud. Ma arvasin, et te peate vastu. Selles suhtes ootasin teilt liiga palju. Ma hakkan nüüd sisimas eremiidiks.
Head ööd, Emmi
PS: kolmandast punktist: ma olen ainult korra abiellunud. Ja olen ikka veel abielus!
teine peatükk
Nädal hiljem
TEEMA: J.i.
Jõle ilm täna, on nii?
Kallist tervist, E.
Kolm minutit hiljem
VS:
1) Vihm 2) Lumi 3) Lumesadu
Sõbralike tervitustega, Leo
Kaks minutit hiljem
RE:
Kas te olete veel solvunud?
50 sekundit hiljem
VS:
Pole iial olnudki.
30 sekundit hiljem
RE:
Või ei vestle te meeleldi abielus naistega?
Üks minut hiljem
VS:
Siiski-siiski! Mind paneb aga aeg-ajalt imestama see, miks vestlevad abielus naised nii meeleldi täiesti võõraste meestega, nagu näiteks minuga.
40 sekundit hiljem
RE:
Kas teil on neid meiliboksis hulganisti? Mitmes murdosake Marlenest ülesaamise teraapiast mina õigupoolest olen?
50 sekundit hiljem
VS:
Kena, Emmi, te jõuate pikkamisi taas vormi. Enne jäi teist juba peaaegu pisut loid, ebalev ja arglik mulje.
Pool tundi hiljem
RE:
Kallis Leo, tõsiselt, mul on vajadus teile teada anda: mul on oma seitsmepunktilise möödunud esmaspäeva meili pärast siiralt kahju. Ma lugesin selle paar korda läbi ja pean tunnistama: see kõlab tõesti vastikult, kui seda vaikselt lugeda. Probleem on selles, et te ei saa teda, milline ma olen, kui ma midagi säärast ütlen. Kui te mind seejuures näeksite, ei saaks te sugugi mitte kurjaks. (Vähemalt nii ma arvan.) Uskuge mind: ma olen kõike muud kui pettunud. Pettumused meestes on jäänud minu puhul nende enda loomulikesse piiridesse. See tähendab: loomulikult on piiratud mehi. Kuid mul on vedanud. Mul läheb neetult hästi, mis sellesse puutub. Minu küünilisus on pigem sport ja mäng kui pahameel ja kättemaks.
Üldiselt oskan ma seda väga hinnata, et te jutustasite mulle Marlenest. (Kusjuures taipan ma praegu, et te mulle Marlenest tegelikult midagi ei jutustanud. Milline naine ta on/oli? Kuidas ta välja näeb? Mis ta kinganumber on? Milliseid kingi ta kannab?)
Tund aega hiljem
VS:
Kallis Emmi, ärge olge mu peale pahane, aga mul pole tahtmist jutustada teile Marlene kingaeelistustest. Rannal käis ta enamasti paljajalu, nii palju võin teile küll öelda. Ma pean nüüd lõpetama, mulle tuleb külalisi.
Meeldivat päeva jätku, Leo
Kolm päeva hiljem
TEEMA: kriis
Kallis Leo, tegelikult olin kindlalt otsustanud, et järgmine meil peab tulema teilt – ja mitte ise kirjutama. Ma pole küll keelepsühholoogiat õppinud, kuid minu peas kõlavad kaks asja kokku. 1) Ma reetsin teile ridade vahelt, et ma pole mitte lihtsalt abielus, vaid isegi õnnelikult abielus. 2) Te reageerite sellele kõige ükskõiksema vastusega pärast nii paljutõotavat algust meie nüüd juba üle aasta kestnud virtuaalses kahekesiolekus. Ja seejärel ei anna te endast kohe üleüldse enam elumärki. Kas võib olla, et te olete kaotanud minu vastu huvi, kuna ma olen ära antud? Kas võib olla, et te olete kaotanud minu vastu huvi, kuna ma olen lisaks sellele „õnnelikult ära antud”? Kui asi on selles, siis olge vähemasti nii palju mees, et mulle seda öelda.
Sõbralike tervitustega, Emmi
Järgmisel päeval
Teemat pole
HÄRRA LEO?
Järgmisel päeval
Teemat pole
LEEEEEEEOOOOOOOO, UU-UHHUHHH-UUUUUUUU???????????
Järgmisel päeval
Teemat pole
Sitapea!
Kaks päeva hiljem
TEEMA: kenad kirjad Emmilt
Tere, Emmi! Milline suurepärane tunne: pöörduda koju pingutavalt seminarireisilt võludega mitte just rikkalikult õnnistatud ja värvidegi poolest pigem tagasihoidlikust Bukarestist, kus perverssel kombel valitses niinimetatud kevad (lumetormid, külmalained), viskuda otsekohe arvuti juurde, avada meiliboks, leida viiesaja armutu saatja ebaoluliste kuni haletsusväärsete teadete tihnikust neli meili oma keelelise andekuse, väljendusviisi ja punktiprogrammide tõttu kõrgelt hinnatud proua Rothnerilt, rõõmustada justkui arenevas sulamisprotsessis Rumeenia rahekaru selle üle, et saab lõpuks ometi lugeda paari kena, tundeküllast, humoorikat, südantsoojendavat lauset. Eufoorias avatakse esimene meil, ja millele satutakse mõlema silmaga samaaegselt? SITAPEA peale! Tänan selle tervituse eest!
Emmi, Emmi! Te olete taas kena pudru kokku keeranud. Kuid ma pean teile pettumuse valmistama: mind ei häiri see üleüldse, et te olete „õnnelikult ära antud”. Mul pole kunagi olnud kavatsust teid lähemalt tundma õppida, lähemalt kui elektroonilises kirjavahetuses võimalik. Ma pole ka kunagi tahtnud teada, kuidas te välja näete. Ma loon nendest tekstidest, mida te mulle kirjutate, teist endale ise pildi. Ma nikerdan endale oma isikliku Emmi Rothneri. Põhijoontes on ta ikka veel mu ees nii, nagu teda meie suhtluse algul kohtasin, ükskõik, on ta siis vahepeal kolm korda traagiliselt abiellunud, viis korda õnnelikult lahutanud või iga päev reipalt uuesti „veel vaba” ja laupäeva öösiti ohjeldamatult vallaline.
Siiski tõden ma kahetsusega, et minuga suhtlemine teda ilmselt kurnab. Ja pealegi paneb mind juba üks asi imestama: miks on õnnelikult abielus, meestes kõike muud kui pettunud, iroonilishumoorikale, kõigutamatult rahulikule, sarmikale, eneseteadlikule, kinganumbriga 37 (ja teatud vanuses) naisele nii oluline rääkida nii intensiivselt nii paljust isiklikust ühe võõra, mõnikord toriseva, suhetest räsitud, kriisidele vastuvõtliku, vähese huumorisoonega professoritüübiga? Mida õieti teie mees selle kohta ütleb?
Kaks tundi hiljem
RE:
Kõige tähtsam kohe alguses: rahekaru Leo is back from Bukarest! Tere tulemast! Andestage see „sitapea”, see tuli lihtsalt iseenesest. Kuidas võin ma teada, et mul on tegemist ebamaise soodumusega mehega, kes pole pettunud, kui saab teada, et tema truu ja aupaklikult käsutav sarkastiline kirjasõbranna on juba ära antud? Et mul on tegemist mehega, kes pigem „nikerdab oma isikliku Emmi Rothneri”, kui et tahab ehtsat tundma õppida. Kui ma tohiksin teid selles suhtes vähemalt natukene provotseerida: nii hästi kui te ka oma uljamates fantaasiates nikerdate, kallis Leo Keelepsühholoog, ehtsale Emmi Rothnerile ei saa te sellega ligilähedalegi.
Kas te tunnete end provotseerituna? Ei? Nii ma arvasin. Ma kardan, et asi on pigem vastupidi: teie provotseerite mind, Leo. Teil on mingi ebaortodoksne, ent vägagi sihikindel