Linnuelu aabits. Suvised aialinnud. Eesti Ornitoloogiaühing

on uskumus, et kui linnupessa vaadata või munadele hingata, jätab lind pesa maha. Tegelikult enamik linde pesa maha ei jäta, kuid mõned liigid ja isendid on siiski tundlikumad ning seetõttu ei maksa ühegi pesa lähedale lihtsalt uudishimust minna. Pesalt ootamatult minema aetud lind võib reeta pesa asukoha varestele või teistele vaenlastele, kes inimese lahkumise järel pojad või munad nahka panevad. Kui aga vanalind peab pesast kaua eemal olema, võivad nii munad kui ka pojad ära jahtuda ja hukkuda. See on eriti ohtlik jaheda ja vihmase ilmaga.

      Väiksemate lindude pojad saavad lennuvõimeliseks enamasti 2–3 nädalaga. Sageli ronivad pojad pesast välja päevi enne, kui lennata oskavad, ja ukerdavad siis ringi puuokstel või maapinnal, kus vanalinnud neid jälgivad ja toidavad. Sellised linnupojad ei ole hädas ega vaja inimese abi (vt ka lk 29). Mõnda aega pärast väljalendu hoiavad pesakonnad veel kokku, kuid peagi läheb iga lind oma teed. Piiritaja vanemad lendavad sageli minema isegi enne, kui pojad on pesast lahkunud. Paljud väiksemad linnud pesitsevad suve jooksul mitu korda. Näiteks suitsupääsukestel võib soodsal aastal olla isegi kolm pesakonda. Viimased pääsupojad lendavad pesast välja alles septembris.

      Piiritaja

      Kuidas parandada lindude pesitsusolusid koduaias

      Mida metsikum ja mitmekesisem on koduümbrus, seda kirevam elu seal kihab. Lindudele meeldivad vanad puud – pärnad, tammed, vahtrad ja õunapuud. Nende puude lehed, õied, viljad ja koorealune pakuvad elupaika tervele putukate armeele, kes on toiduks lindudele ja nende järglastele. Selliste puude tihedas võras ja looduslikes õõnsustes võivad mõned linnuliigid leida pesakoha, seetõttu tuleks vanu puid alati võimalusel säilitada.