juhul, kinnitatuna sõidukile tagantpoolt nähtavale kohale;
3) sõltumata ohutulede olemasolust, kui hädapeatatud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või sinna voolanud.
(9) Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld.
§ 40. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
(2) Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
(3) Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk.
(4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
(5) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
(6) Asulas võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ääretulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui:
1) mootorsõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai;
2) mootorsõiduk on ilma haagiseta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 nõuded ei laiene peatatud ja pargitud sõidukile, mis asub:
1) teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;
2) väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;
3) asulas sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, pisimopeedi, mopeedi või kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku;
4) õuealal.
§ 41. Kaugtulede kasutamine
(1) Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
(2) Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.
(3) Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1) tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
2) vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada;
3) kaugtuled hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
4) kaugtuled võivad pimestada teist sõidukijuhti, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti. Raudteesõiduki juhti ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees raudtee ületamise võimalust oodates.
§ 42. Udutulede kasutamine
(1) Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
(2) Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
(3) Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
§ 43. Töötulede kasutamine
Sõidukile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks, võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.
§ 44. Kollane vilkur
(1) Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud:
1) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil (edaspidi hooldussõiduk);
2) sõidukil, mida kasutatakse autoveoseaduse kohaselt. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]
(2) Kui on oht, et teised liiklejad sõidukit piisavalt aegsasti ei märka või kui sõiduk kujutab ohtu või takistab teisi liiklejaid, võib kollane vilkur olla paigaldatud ning sisse lülitatud teel liiklevale või teel töid teostavale sõidukile järgmiste toimingute ja olukordade puhul:
1) abi osutamise toimingud teel selleks ettenähtud mootorsõidukiga;
2) sõitmine põllumajandus- või metsatööstustraktoriga ja piiratud kiirusega sõidukitega või nende veetavate järelhaagistega, mis on koos koormaga laiemad kui 2,55 meetrit;
3) sõitmine mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 40 kilomeetrit tunnis.
§ 45. Sõiduki asukoht sõites
(1) Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.
(2) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele ehk vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning seda tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.
(3) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis.
(4) Kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest tuleb mööduda paremalt.
(5) Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis või mis muul liiklusvoost sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatud kiirusest kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal. Nimetatud nõue ei kehti järgmistel juhtudel:
1) kui sõidetakse mööda eesliikuvast sõidukist;
2) kui valmistutakse vasak- või tagasipöördeks;
3) hooldussõidukitele tööülesannete täitmisel.
(6) Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse käesoleva seaduse § 37 nõudeid.
(7) Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.
(8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Vastassuunavööndis sõitmine on sel juhul keelatud.
(9) Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud. Kui sõiduk takistab trammiliiklust, peab juht trammitee vabastama. Vastassuunast läheneva sõiduki juht peab vasakule pöörava sõiduki juhile andma võimaluse vabastada trammitee.
(10) Mitterööbassõidukiga ei tohi