suhteid. Tsiteerin ühe kliendi väidet, kes suri eelmises kooselus enne oma naist:
Kui jõuan oma naise juurde, et teda pärast surma lohutada, suhtun temasse kui sõpra ja partnerisse. Me ei armastanud teineteist tegelikult. Me ei olnud lähedased sugulashinged. Ma pean temast väga lugu. Seda suhet oli vaja, et saaksime tegelda oma tugevate ja nõrkade külgedega. Seepärast ei ütle ma talle, et armastan teda, sest ta saaks aru, et see pole tõsi. Nii võib ta ajada minu vaimu segi oma sugulashinge vaimuga. Meie eluleping on lõppenud ja kui ta soovib, võib oma südamesse lubada kellegi teise.
Taasühinemine nendega, keda armastame
Selle surmateemalise peatüki lõpetuseks sobib juhtum, mis kirjeldab teispoolsuses taaskohtuvate sugulashingede tundeid. Selle juhtumi puhul on tegemist lesega, kes pärast pikka lahusolekut taaskohtub sissepääsu juures oma mehega.
13. juhtum
Dr N: Kes tuleb pärast surma sulle vastu?
H:SEE ON TEMA! Eric … ah … lõpuks … viimaks ometi … mu armastus …
Dr N: (olles klienti rahustanud) Kas see mees on sinu abikaasa?
H: Jah, me kohtume kohe, kui olen teisele poole jõudnud – veel enne, kui näen meie teejuhti.
Dr N: Räägi mulle kõigest, mis toimub, ka sellest, kuidas te Ericuga armastust väljendate.
H: Me alustame pilkudest … veidi eemalt … vaatame teineteisele sügavalt silma … see teadmine, kuidas kõik meie meelte vahel voogab … mida me oleme teineteise jaoks tähendanud … meie energiad tõmbuvad magnetina teineteise poole ja ühinevad kirjeldamatus rõõmus.
Dr N: Kas teil mõlemal on sel hetkel viimase füüsilise elu keha?
H: (naerdes) Jah, me alustame sellest, millised olime, kui esmakordselt kohtusime – millisena teineteist nägime –, ja teeme läbi kõik pika abielu jooksul toimunud kehalised muutused. See ei ole midagi kindlakujulist, sest me ei vali välja lihtsalt üht aastat oma kooselust. See on midagi enamat … pöörlevad energiamustrid. Me võtame isegi teisi kehasid, mis meil on olnud meie eelmistes kooseludes.
Dr N: Kas sa olid nendes eludes tavaliselt naine?
H: Enamasti jah. Hiljem naaseme mõlemasoolisuse mudeli juurde, sest meil on olnud eelmistes eludes väga toredaid aegu, mil tema oli naine ja mina mees. (paus) Aga praegu pakub meile lõbu olla just need kaks, kes me olime oma viimases elus.
Märkus: Minu klient palub mul mõneks minutiks küsimuste esitamine katkestada. Nad embavad Ericuga teineteist; kui ta jälle minuga rääkima hakkab, jutustab ta sellest, kuidas nende energiad kokku voolavad.
H: See on ühinemise ekstaas.
Dr N: See spirituaalne kirg tundub mulle üsna erootilisena.
H: Muidugi, kuid see on midagi palju enamat. Ma ei suuda seda õieti kirjeldada, kuid meie vastastikune joobumus on pärit kõikidest meie kontaktidest sadades eludes koos mälestustega õnneseisundist, mida kogesime üheskoos eludevahelises elus.
Dr N: Ja kuidas mõjutab enda ja abikaasa energiate segamine sinu pärastist enesetunnet?
H: (puhkeb naerma) Nagu fantastiliselt hea seks, aga veel parem. (seejärel tõsisemalt) Sa pead aru saama, et ma surin kaheksakümne kolme aasta vanuse haige naisena. Olin väsinud. See oli pikk elu ja ma olin nagu külm ahi, mis vajas soojendamist.
Dr N: Külm ahi?
H: Jah, mul on vaja energeetilist noorenduskuuri. Alati, kui kohtume oma teejuhtide või armastatutega, toimub energia ülekanne. Eric sütitab minu väsinud energiat. Ta süütab minus leegi, et muuta mind taas terviklikuks.
Dr N: Mida te kahekesi edasi teete, kui see kohtumine on möödas?
H: Meie õpetaja tuleb mind tervitama ja mind viiakse läbi udu meie keskusesse.
Kui klient räägib, et vaimuilma sisenemine mõjub tervendavalt, siis on selleks vaja teatud tingimusi. Me saame uue energia laengu sugulashingedelt ja teejuhtidelt, kes võivad meile üle kanda ka selle osa energiast, mis me siia maha jätsime. Nagu ma aga vaimsest igatsusest rääkides ütlesin, ei saavuta me terviklikkust enne, kui meie töö on tehtud. Vaatamata sellele tekitab taastumine elueelsele tasemele terviklikkusetunde. Üks klient rääkis sellest järgmiselt: “Surm on nagu ärkamine pärast pikka und, mil su teadvus oli hägune. Kogetav kergendus sarnaneb sellele, mida sa tunned pärast nutmist, ainult et siin sa ei nuta.”
Olen püüdnud näidata surma hinge seisukohalt, et leevendada mahajääjate valu. Nagu ütles Platon: “Kehast vabanenuna suudab hing näha tõde selgelt, sest ta on puhtam kui enne ja talle meenuvad puhtad ideed, mida ta teadis varem.” Elavad peavad õppima toime tulema ilma armastatud inimese füüsilise kohalolekuta, uskudes, et lahkunud hing on ikka nendega. Ühel päeval tunnistatakse kaotust. Tervenemine toimub järjestikuste mentaalsete sammude kaupa ja algab sinu usust, et sa pole tegelikult üksi.
Et täita eluleping, mille enne lahkumist sõlmisid, on vaja ülejäänud inimkonnaga selle aktiivse liikmena taasühineda. Sa näed oma armastatut peagi taas. Ma loodan, et minu aastatepikkused uuringud meie elu kohta hingedena aitavad elavatel jõuda äratundmisele, et surmaga vahetub vaid meie pika jätkuva eksistentsi reaalsus.
3
Maised vaimud
Astraaltasandid
Kui minu kliendid kirjeldavad hüpnoosiseansil oma tõusu vaimuilma kui “tõusu läbi kumava valguse uduste kihtide”, meenuvad mulle astraaltasandid, mille kohta olen lugenud idamaistest tekstidest. Pean tunnistama, et mind ei köida sugugi alt üles viiv jäik seitsmest eksistentsitasandist koosnev trepp, mida kirjeldab ida spirituaalne filosoofia. Ja seda fakti tõttu, et mu kliendid ei näe midagi, mis tõestaks nende tasandite olemasolu. Sildistamine kui korrapära loomise vahend on inimlik viga. Püüdes kirjeldada vaimuilma, olen selles süüdi nagu kõik teisedki. Võib-olla oleks kõige parem võtta kõik, mis vaimses mõttes meie jaoks midagi tähendab, ja heita ülejäänu kõrvale, hoolimata sellest, kui vanade ideedega meil on tegemist ja kes meile ütleb, et need on õiged.
Põhjus, miks ma eitan Maa ja jumaluse vahele jäävate erinevate eksistentsitasandite jäika paikapandud mudelit, seisneb selles, et need seisundid on meie kasvu täiesti tarbetud pidurdajad. Kõik minu uuringud kõrgemal teadvusetasandil viibivate klientide kohta viitavad sellele, et pärast surma liigume me Maad ümbritsevalt astraaltasandilt läbi sissepääsu vaimuilma. Pole oluline, kas mu kliendiks on noor hing või kõrgemal arengutasemel vana hing, kõik nad ütlevad, et kohe pärast surma läbib hing tihke valguse Maa astraaltasandi ümbruses. Selles valguses on tumedamaid halle laike, mitte aga läbitungimatuid musti tsoone. Paljud kirjeldavad tunnelist läbimineku efekti. Kõik Maalt pärit hinged liiguvad seejärel vaimuilma eredasse valgusesse. See on ühtne eeterlik ruum ilma seda ümbritsevate tsoonide või tõketeta.
Kõik vaimuilma niinimetatud ruumid või paigad, kuhu taaskehastuvad hinged pääsevad, on ühilduvad. Näiteks ida pärimustest teada akaša kroonikad ei avaldu minu klientidele kuskil neljandal kausaaltasandil, eraldi teistest funktsionaalsetest piirkondadest. Minu kliendid nimetavad neid kroonikaid eluraamatuteks, mida hoitakse teiste vaimsete paikade läheduses asuvates sümboolsetes raamatukogudes.
Ma mõistan, et väga palju jääb taaskehastuva hinge kogemusest ja seega ka minu uurimisulatusest väljapoole. Võib-olla on kogu kosmiliste tasandite idee põhimõtteline katse luua eeterliku teadvuse seisundite skeem vastandina barjääridest tõkestatud liikumisele. Ajaloo vältel on inimlikus mõtlemises ülekaalus olnud tasandite üksikasjalik eristamine, mis hõlmab ka teatud vääritutele hingedele ette nähtud “allilma”. Seda teemat käsitlen edaspidi, kuuendas peatükis.
Kui kliendid räägivad rännakutest erinevate dimensioonide vahel, siis oletan, et seda võib tõlgendada kui hinge liikumist