Gurmaanide köök viie tiibetlasega. Devanando Otfried Weise

elavad taimerakud päikeseinfo edastajad, mida saab samastada ka elujõu ehk vitaalsusega. Nad suudavad seda, kuna on ise elusolendid ning on päikeselt salvestanud kõik meie eluks vajaliku. See avaldub niinimetatud ülinõrga valguskiirgusena, mida elavad rakud eraldavad ning mida füüsikud tugevdajate abil mõõta saavad. Selles informatsioonis ja arvukates vitaalainetes seisnebki toortoidu ravijõud, mis stimuleerib ja taastab immuunsüsteemi. See informatsioon kaob, kui taimerakud kuumutamise tagajärjel surevad. Kõige mõjusamad on taimeosad, mis kasvavad päevavalguse käes, kuna nad on päikeseinformatsiooni, vitamiinide ja ensüümide poolest kõige rikkamad. Nende hulka võib arvata ka idanenud seemned, kui neid idandatakse valguse käes. Küps vili on see, mis on päikese käes küpsenud.

      Säästvalt kuumtöödeldud toit

      Maa all kasvavad juured ja mugulad näevad päikest alles siis, kui neid koristatakse, ning ei ole seetõttu nii kergesti seeditavad nagu puuviljad. Maa-alused taimeosad, näiteks porgand, pastinaak, seller, punapeet jt, sobivad seetõttu eriti hästi säästlikuks kuumtöötlemiseks, millest tuleb juttu peatükis 2.6. Seejuures hävivad vitaalained ja rakud vaid osaliselt. Soojad toidud on seda tervislikumad, mida lühem on nende kuumtöötlemise aeg ja mida madalam on temperatuur. Pealegi tuleks neid toitusid süüa kohe pärast valmimist, kuna vitaalainete hulk pika seismise tõttu kiiresti väheneb. Toidujääkide alleshoidmisse või isegi veelkordsesse soojendamisse tuleks suhtuda kui kokkuhoiuabinõusse, mille rakendamine oleks õigustatud vaid rasketes oludes, mil ei saa niivõrd tervislikkusele mõelda, kui sellele, et üldse millegagi kõhtu täita oleks. Ülessoojendatud valmistoidud ei anna teile vitaalsust ja kahjustavad pikapeale teie immuunsüsteemi, eriti siis, kui kasutate mikrolaineahju.

      Harjumusest kergemini seeditav

      Vaatamata sellele, et kuumtöödeldud toit sisaldab vähem seedimist soodustavaid ensüüme, on see paljudele inimestele kergemini seeditav kui toortoit, kuna organism on keedetud toiduga harjunud ja kuna ensüümide puudust toitudes saab osaliselt korvata koostisainete ettevalmistamise (püreestamine, peenestamine, leotamine) ja kuumutamise abil ning seedimist ergutavate ürtide ja maitseainete lisamisega. Keha toodab sel juhul ise seedimisensüüme, milleks aga kulub palju energiat ja vitaalsust. Seepärast jääme pärast keedetud toidu söömist uniseks, ent värske puuvilja söömine teeb meid erksaks.

      Kahjuks ei ole keedetud või küpsetatud toidus puudu ainult vitamiinidest, vaid enamasti ka mineraal- ja mikroelementidest ning päikesevalguse informatsioonist. Peale selle tekib kuumtöötlemisel, eriti grillimisel, teadaolevalt palju uusi aineid, mis on osaliselt vähki tekitavad. Seepärast jäävad inimesed pikka aega järjest ainult keedetud ja küpsetatud toitu süües nõrgaks ja haigeks. Neil ei jätku piisavalt vitaalsust. Probleemi olemuse saab kokku võtta kahe lausega.