>Gerda Kroom (koostaja)
Kus te varem olite? Anekdoodid ja humoorikad tähelepanekud
Mehed ja naised
Kaks sõpra vestlevad omavahel.
“Meie naisega kohtusime diskoteegis.”
“Kui romantiline!”
“Või veel! Ma olin sada protsenti kindel, et ta istub lastega kodus…”
Kaks meest istuvad baaris. Üks ütleb teisele:
“Kinkisin oma naisele briljantidega kõrvarõngad ja nüüd ei räägi ta minuga tervelt kaks nädalat.”
“Miks?”
“Selline oli minu tingimus.”
“Miks sa nii kurb oled?”
“Mu naine sõidab kolmeks nädalaks mere äärde.”
“No siis ei saa ma sinust üldse aru.”
“Kui ma kurb ei ole, mõtleb ta ümber.”
Kaks meest kohtuvad.
“Kuidas elu läheb?”
“Naine on õiendama hakanud. Sõimab, kui ma hilja koju lähen.”
“Aga mina sõlmisin enda omaga kihlveo.
Kui ma õhtul kokkulepitud ajal koju ei tule, olen järelikult kaotanud ja annan naisele 5 eurot.”
“Ja ta ei vingu sinu kallal?”
“Ei, mitte kunagi. Vastupidi, hüppab voodist üles ja hüüab rõõmsalt: “Jälle kaotasid! Too raha lagedale!”.”
“Arva ära, kellega ma kohtama lähen?”
“Selle, no selle…?”
“Ei.”
“Siis selle, noh…?”
“Ei.”
“Kas tõesti selle…?”
“Muidugi mitte!”
“Kellega siis?”
“Ah, sa ei tunne teda.”
Rahvast pilgeni täis bussis sõidab sümpaatne noor tütarlaps, tema kõrval seisab nokastanud olekuga meesterahvas. Buss keerab ja mees riivab küljega tütarlast.
“Mees, te olete purjus, te olete väga purjus, te olete vastikult purjus.”
“Tütarlaps, teil on kõverad jalad, väga kõverad jalad, lihtsalt vastikult kõverad jalad… Aga mina olen homme kaine!”
Kaks eakat naist kohtuvad pärast pikka lahusolekut. Üks ütleb:
“Kui ilusad me kunagi olime, eriti mina.”
Teine vastab:
“Aga nüüd näeme nii kehvad välja, eriti sina.”
“Mille üle te nii rõõmustate?” küsib naine 98aastaselt vanakeselt.
“Ma lõhkusin peegli ära,” vastab mees.
“Aga see ju tähendab, et teid jälitavad õnnetused tervelt seitse aastat!”
“Ma tean,” vastab vanake rõõmsalt. “Kas see pole mitte suurepärane?”
Baarileti ääres istuvad kaks meest. Üks neist klammerdub teise külge:
“Ma magasin sinu emaga!”
Baaris tekib haudvaikus, kõik ootavad reaktsiooni. Mees aga vaikib.
Esimene röögib veelgi valjemini:
“Ma magasin sinu emaga!”
“Mine koju, isa, sa oled purjus…”
Mees tuleb öösel kell kaks kõvasti võtnuna koju. Naine seisab tal vihaselt vastas.
“Mine sinna, kust tulid!”
Mees kougib taskust telefoni, valib numbri ja ütleb:
“Nii, kõik on korras, Tom. Ma küsisin end vabaks.”
Pikka aega koos elanud mehe ja naise dialoog:
“Liisa, kus see pagana värk on?!”
“Kuidas, kus? Oled unustanud või? See on seal, kuidas see nüüd oligi…”
“Ah jaa! Täpselt!”
“Tead, kullake, mulle tundub, et meil sinuga on palju ühist.”
“Näiteks?”
“Kaks last, auto, hüpoteek, täitumata unistused…”
Purjus mees helistab uksekella, talle avab naisterahvas.
“Vabandage,” ütleb mees takerduval häälel, “kas ma elan siin?”
“Ei, siin elan mina,” vastab naine.
“Ahaa, no vabandage siis.”
Mees teeb korrusele ringi peale ja seisab jälle sama ukse taga.
“Vabandage, ega ma siin ei ela?”
“Ei. Ma ju ütlesin teile, et siin elan mina.”
Mees ukerdab trepimademel edasi ja jõuab taas sama ukse juurde.
“Vabandage, kas ma elan siin?”
Naine on täiesti endast väljas ja karjub:
“Ma ütlesin sulle selge sõnaga: siin elan mina!”
“Aga miks teie igal pool elate ja mina mitte kusagil?”
Uue sekretäri juurde tuleb ülemuse naine.
“Loodan, et te pole nii energiline kui teie eelkäija.”
“Kes oli eelkäija?”
“Mina.”
“Kujuta ette, lõpuks saatsin oma foto üksikute südamete klubisse.”
“Ja mida nad vastasid?”
“Nad saatsid selle tagasi. Kirjutasid, et nii üksikud nad ka ei ole.”
“Kas on tõsi, et teie, mehed, armastate silmadega?”
“Tõsi.”
“Aga miks te siis kannate tumedate klaasidega prille?”
“Enesekaitseks.”
Kolm naist vestlevad.
“Mees ostis mulle televiisori. Nüüd on hea, istun kodus ja aina vaatan.”
“Mulle ostis mees videomaki. Mitte kuskile ei taha minna, istun ja lõbutsen.”
“Aga mida sulle mees ostis?” küsitakse kolmandalt.
“Midagi ei ostnud. Ütles, et minuga võib veel vabalt nii kinno kui teatrisse minna.”
“Neiu, te näete suurepärane välja!”
“Kas räägite seda kõigile ilusatele tütarlastele?”
“Ei, ilusatele räägin ma midagi muud!”
“Tohib