KÕNNIB
kitsaid tänavaid pidi
umbteid vältimata
Kas olete raputanud
tema soola oma haavadele
Tema mürgist kas
kustutanud oma janu
Kas olete hinganud
tema põhjatuse
tumelillat väge
mis tõusnud kui aur
niiskete marmorkallaste vahelt
Kas olete käsikäes
tõusnud koidupunas mäele
hambus leekiv lill
et täiuslikena astuda
üle silmapiiri serva
Kõik muud lennud
hääbumas teie sees
Siis on jutt
teie surematusest
tõsi
ARMASTUS ANDIS MEILE MÕÕDU
mida tundsime mõõtmatusena
Armastus valgustas meid seestpoolt
Nüüd oleme loonud
omaenda valguse
jäänud väikeseks
meie suureks kasvanud
armastuse kõrval
mis tühistab kõik tähtsusetu
ja astub kõige kaotsiläinu asemele
Armastus on
nagu mälestuste trammis
pea kohal rippuv tugiaas
millest hoides saab ennetada
suuremaid kukkumisi
Peatustevahelised nõksatusedki
on tema abil talutavad
nagu argipäeva mured
Aga peatuste nimesid
ei teata enam keegi
sest konduktor
on juba maha läinud
Tuleb vaid hoida aasast
ja sõita heas usus
mitte lõpp-peatust maha magada
SINU SUURED TURVAKÄED
soojad kuivad tugevad
helded heledad ja hellad
veidikene karedad
silitavad rahulikud
kortsulised rõõmsalt
muhedad ja mängulised
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.