Raul Kartus

Leiutiste kaitsmine


Скачать книгу

leiutise kasutamise luba (litsentsi) anda, välja arvatud erandjuhul, kui kohus annab leiutisele sundlitsentsi7. Samuti ei või keegi loota, et kui patendiomanik vaikib ja esialgu ei keela leiutise kasutamist, siis ei tee ta seda hiljem ega süüdista kedagi leiutise loata kasutamises ning ainuõiguse rikkumises. Seetõttu peab igaüks, kes soovib patenditud leiutist kasutada, selleks patendiomanikult ise luba küsima, ja kui patendiomanik keeldub loa andmisest, siis loobuma leiutise kasutamise soovist.

      LEIUTISE KAITSMISE EESMÄRGID

      Leiutiste kaitsmise makromajanduslikuks põhieesmärgiks loetakse käesoleval ajal tehnikaalase innovatsiooni edendamist ja toetamist selleks, et tuua turule rohkem ja paremaid tooteid ning soodustada investeerimist ja tehnoloogia siiret. Patendikaitse loob tingimused ettevõtete loomingulise potentsiaali realiseerimiseks ja suunamiseks jätkusuutlikusse arengusse.

      Miks patentida?

      Patent on eelkõige konkurentsivõitluse instrument. Patentimise põhieesmärk on oma leiutisele ainuõiguse saamine selleks, et ise ilma konkurentideta kindla ajaperioodi jooksul, milleks on patendi kehtivuse aeg, toota või kasutada patenditud toodet või kasutada tootmises patenditud meetodit ja teenida sel teel turul konkurentsivabalt maksimaalset kasumit. Patentida võib ka muudel eesmärkidel, kuid kasulik on meeles pidada, et patendiõiguse ajaloolises arengus on alati ennekõike seda põhieesmärki silmas peetud.

      Ettevõtete enim nimetatud patentimise eesmärgid on järgmised:

      • tugeva turupositsiooni võitmine ja konkurentsieelise saavutamine;

      • kasumi suurendamine või investeeringute tagasiteenimine;

      • täiendava kasumi saamine litsentsi müügist või patendi loovutamisest;

      • ristlitsentsimise abil kasutusõiguse saamine teistele leiutisele (litsentside vahetamine);

      • uute turgude hõivamine;

      • õigusrikkumiste ohu vähendamine;

      • võimaluste suurendamine rahastamise või laenuintresside alandamise taotlemisel;

      • toote kopeerimise vastu võitlemise efektiivsuse tagamine;

      • ettevõtte imago tõstmine.8

      Ülikoolide ja teadusasutuste puhul ollakse tihti huvitatud patenditaotluse menetlemise käigus ja patendi väljaandmisel avaldatavatest publikatsioonidest. Samuti tõstab patentide olemasolu teadusasutuste reitingut, mis omakorda aitab leida nii huvitavaid uurimisteemasid kui ka rahastamist.

      Kedagi ei saa keelata ka patenti taotlemast oma nime kirjutamiseks tehnika ajalukku. Vaatamata sellele, et patendi kehtivus lõpeb kahekümne aasta pärast, jääb leiutaja nimi leiutise autorina püsima igaveseks. Paljud leiutised on patenditud lootusega, et keegi on huvitatud patendi või litsentsi ostmisest. Mõnel juhul see õnnestub, aga suur osa neist jääbki kasutamata. Ajaloost on teada palju oma ajast ees olevaid leiutisi, mis leiavad kasutamist alles siis, kui patendi kehtivus on ammu lõppenud.

      Mida peab arvestama patentimise otstarbekuse üle otsustamisel?

      Põhilised küsimused, mida peab arvestama patentimise otstarbekuse määramisel, on järgmised9:

      • kas leiutisele on turgu;

      • millised on alternatiivid leiutisele ja kuidas need mõjutavad leiutise turgu;

      • kas leiutis on ette nähtud olemasoleva toote edasi arendamiseks või uue toote loomiseks ja kas see vastab ettevõtte äristrateegiale;

      • kas leidub potentsiaalseid investoreid, kes aitavad toodet turule tuua;

      • kas leiutisel on ettevõtte enda ja konkurentide silmis piisav väärtus selleks, et seda kaitsta patendiga.

      Väga oluline on patenditaotluse esitamise õige ajastatus. Patent kaitseb toodet ainult siis, kui patendis toodud tehniline lahendus ja tegelik turule lastud toode on omavahel vastavuses. Patenditaotluse liiga vara esitamisel võib juhtuda, et tootearenduse lõpptulemus ei vasta patenditaotluses sisalduvale esialgsele tehnilisele lahendusele ja patent ei kaitse toodet piisavalt hästi või ei kaitse seda üldse. Tihti esitavad patenditaotlejad küsimuse, kas patenditaotluse esitamisel on vajalik töötava prototüübi olemasolu. Ei, seda pole vaja, kuid peab arvestama sellega, et muudatuste tegemise võimalikkus juba esitatud patenditaotluses on väga piiratud. Teisalt, patenditaotluse esitamisega liiga kauaks ootama jäädes suureneb iga päevaga oht, et keegi teine tuleb samale mõttele ja esitab patenditaotluse varem. Lisaks on alati olemas oht kaotada leiutis infolekke tõttu või sattuda tööstusspionaaži ohvriks.

      Millised on alternatiivid patentimisele?

      Kunagi ei patendita kõiki leiutisi, mida ettevõttes või teadusasutuses loometöö käigus luuakse. Põhjuseid võib olla mitmeid. Esiteks ei ole kõik ideed ja leiutised ettevõttele majandustegevuses olulised. Teiseks ei ole kõigi leiutiste patentimiseks võimalik rahalisi vahendeid leida. Kolmandaks võib patendikirjelduses sisalduda oskusteave või muu info, mida ei tohi konkurentidele avada.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Näiteid internetist:

      – ma leiutasin just riimi;

      – ma leiutasin uue sõna;

      – ma leiutasin salasõna enda perekonnanimest;

      – ma leiutasin ringi, kus oli kokku kolm erinevat tõusu;

      – male on leiutatud Indias umbkaudu 570. aastal;

      – nüüdseks on leiutatud arvutiprogramm, mille abil saab ennustada;

      – kes leiutas IQ testid;

      – kuidas ma leiutasin tundetreeningu (P. Pullerits).

      2

      Vt patendiseaduse § 6. RT I, 12.07.2014, 105 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011013?leiaKehtiv

      3

      Convention Est

1

Näiteid internetist:

– ma leiutasin just riimi;

– ma leiutasin uue sõna;

– ma leiutasin salasõna enda perekonnanimest;

– ma leiutasin ringi, kus oli kokku kolm erinevat tõusu;

– male on leiutatud Indias umbkaudu 570. aastal;

– nüüdseks on leiutatud arvutiprogramm, mille abil saab ennustada;

– kes leiutas IQ testid;

– kuidas ma leiutasin tundetreeningu (P. Pullerits).

2

Vt patendiseaduse § 6. RT I, 12.07.2014, 105 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011013?leiaKehtiv

3

Convention Establishing the World Intellectual Property Organization http://www.wipo.int/treatie