Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon
teater, mis soodustab publikuga suhtlemist ning võimaldab uurida erinevaid võimalusi mõne probleemi või küsimuse lahendamiseks. Foorumteatrile (kasutatakse ka nimetusi „Boali teater”, „rõhutute teater” või „arendav teater”) pani 1970. aastate alguses aluse Augusto Boal, kelle eesmärk oli publikut võimestada.
Foorumteater on üks rollimängu liik. Publik vaatab lühinäidendit, mille peategelane puutub kokku rõhumise või ületamatu takistusega. Teemat esitatakse viisil, mis seostub publiku liikmete eluga. Pärast näidendi esitamist mängitakse see uuesti läbi, andes publiku liikmetele võimaluse lavale tulla ning soovitada peategelasele teistsuguseid tegutsemisviise. Näitlejad uurivad selliste valikute tagajärgi koos publikuga, nii et tekib omalaadne teaterlik arutelu, kus kogemusi ja ideid proovitakse läbi ja jagatakse ning osalejates tekib solidaarsuse ja võimestatuse tunne.
Foorumteater on inimõigustealase hariduse jaoks väga kasulik töövahend, näiteks kui käsitletakse probleemide või konfliktide lahendamist. See võimaldab inimestel lavale tulla ja erinevaid variante proovida. Nii saab seda kasutada näiteks mõne eelseisva sündmuse jaoks harjutamiseks või selleks, et leida ja analüüsida mõne ajaloolise, tänapäevase või tulevase olukorra alternatiivseid lahenduskäike.
Audiovisuaalsed meetodid
Piltide kasutamine: fotod, koomiksid, joonistused, kollaažid
„Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.” Visuaalsed kujundid on võimsad vahendid nii teabe edastamiseks kui ka huvi äratamiseks. Samuti tasub meeles pidada, et joonistamine on oluline eneseväljenduse ja suhtlemise vahend nii nende jaoks, kes eelistavadki visuaalselt mõelda, kui ka nende jaoks, kes ei tunne ennast sõnalises väljenduses kindlalt. Ideed pilte ja joonistusi sisaldavate harjutuste kasutamiseks on esitatud 2. peatükis ühtse rühmana pealkirja „Piltidega mängimine” all (lk 247).
Nõuandeid pildikogu koostamiseks
Pildid on sedavõrd mitmekülgsed abivahendid, et korraldajatel oleks kasulik koguda endale oma pildivaru. Pilte saab koguda näiteks ajalehtedest, ajakirjadest, plakatitelt, reisibrošüüridest, post- ja õnnitluskaartidelt jne.
Lõigake pilt sobivasse mõõtu, asetage see kaardile ning katke isekleepuva vihikukilega, et kaart oleks vastupidavam ning seda oleks lihtsam ja meeldivam käsitseda. Pildikogu näeb terviklikum välja, kui kõik kaardid on ühes mõõdus. Ideaalne formaat on A4, kuid ka A5 on hea ja praktiline kompromisslahendus.
Iga pildi taha võiks kirjutada viitenumbri, mis võimaldab kirjutada pildi allikaviite, algse pealkirja ja muu kasuliku teabe eraldi kuskile mujale. Nii mõjutab vaatajaid ainult pilt ise, ilma et nad saaksid selle kohta veel mingeid lisavihjeid.
Püüdke valida pilte nii, et kogus oleksid esindatud maailma põhja-, lõuna-, ida- ja läänepoolsed piirkonnad, samuti erinevad loodus- ja tehiskeskkonnad. Kui valite inimeste pilte, püüdke tagada kujutatud inimeste mitmekesisus, arvestades nende sugu, rassi, puuet, vanust, rahvust ja kultuuri. Samuti arvestage mõju, mida võib tekitada mõne konkreetse pildi suurus ja värv. Kui mõni pilt on teistest liiga eristuv, võib see pildi tajumist moonutada. Seega võiksid pildid olla toonilt ja suuruselt suhteliselt ühetaolised.
Ärge unustage kontrollida, kas soovitud pildid ja fotod on autorikaitse all.
Filmid, videod ja kuuldemängud
Filmid, videod ja kuuldemängud on inimõigustealases hariduses tugevad abivahendid, mis on ka noorte seas populaarsed. Filmi vaatamisele järgnev arutelu võib olla edasise töö jaoks heaks lähtekohaks. Näiteks võiks uurida, millised olid inimeste esimesed reaktsioonid filmile, kas sisu sarnanes tegeliku eluga, kas tegelasi kujutati realistlikult või taheti reklaamida teatud kindlat poliitilist või kõlbelist seisukohta. Unustada ei tohi ka seda, millised inimõigused filmiga seostuvad.
Ärge unustage kontrollida, kas soovitud videod on autorikaitse all või kas neile kehtib avaliku esitamise piiranguid. Filmi näitamine klassile või noorterühmale võib kujutada endast selle avalikku esitamist.
Fotode, filmide ja videote tegemine
Digikaamerate ja mobiiltelefonide tehnoloogia on muutnud filmide ja fotode tegemise nüüd kõigile palju lihtsamaks. Noorte tehtud pildid ja filmid kajastavad elavalt nende seisukohti ja hoiakuid ning see on suurepärane materjal teistele näitamiseks.
Videokirjad
Videokirjad on praktikas läbi proovitud meetod barjääride ja eelarvamuste murdmiseks. Need võimaldavad üksteisega oma elust ja olulistest väärtustest rääkida inimestel, kes muidu kunagi ei kohtuks. Nii tehti näiteks ühes Briti teleprojektis, kus üks roma naine ja kavandatava romade laagripaiga lähedal elav kodanik keeldusid üksteisega rääkimast. Vahendajal aga õnnestus neid veenda, et nad saadaksid üksteisele rea videokirju. Esimeses kirjas näitasid mõlemad oma kodu ja tutvustasid perekonda. Iga järgneva kirjaga paljastasid nad rohkem oma elu kohta ning koos sellega vähenesid eelarvamused, asendudes mõistmise ja empaatiaga. Mõlemad leidsid, et neil on palju rohkem ühist, kui nad oleksid osanud arvata. Lõpuks nõustusid nad ka silmast silma kohtuma.
Meedia: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, internet
Meedia pakub lakkamatult head materjali aruteludeks. Alati on huvitav arutleda selle üle, kuidas mingit uut infot esitatakse ning analüüsida esituses peituvat kallutatust ja stereotüüpe. Lisaks võib aruteludel käsitleda selliseid teemasid nagu meedia omandisuhted, poliitilised moonutused, tsensuur ja sõnavabadus. Harjutuses „Esilehekülg” (lk 181) uuritakse otseselt just neid teemasid ning täiendavaid ideid ja taustateavet meedia kohta leiate leheküljelt 528. Ka meediamaterjalide kasutamisel kontrollige kindlasti nende suhtes kehtivat autoriõigust.
Lõpumärkused
1. Sõnade rõhutus lisatud toimetajate poolt.
2. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (201) 7, Kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse harta.
3. http://www.amnesty.org/en/human-rights-education.
4. Betty A. Reardon: Educating for Human Dignity – Learning about rights and responsibilities, University of Pennsylvania Press, 1995.
5. www.fra.europa.eu (vaadatud 13. oktoobril 2010).
6. Ministrite Komitee resolutsioon Euroopa Nõukogu noortepoliitika kohta, CM/Res (2008) 23. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Inimõigustealase hariduse maailmaprogrammi tegevuskava – esimene etapp, Genf 2006.
7. Eurostati arvud 2009. aasta detsembri kohta – Eurostati uudiskiri 16/2010, 29. jaanuar 2010.
8. Vt nt Backman, E. & Trafford, B. (2006) Democratic governance of schools. Strasbourg: Council of Europe.
9. Global Education Guidelines – Concepts and Methodologies on Global Education for Educators and Policy Makers, North-South Centre of the Council of Europe, 2008.
10. Teine Euroopa noortekampaania All Different – All Equal mitmekesisuse, inimõiguste ja osaluse nimel viidi läbi aastatel 2007–2008.
11. Koolituspaketid „Training Essentials” ja „Organisational Management” sisaldavad kasulikku lähteteavet õppimisstiilide ning koolitajate ja korraldajate hoiakute kohta. Koolituspakett „Training Essentials”, Council of Europe Publishing, 2002. Koolituspakett „Organisational Management”, Council of Europe Publishing, 2000. Alla laaditavad aadressilt www.youth-partnership-eu.coe.int.
12. Gollob, R., Krapf, P., Ólafsdóttir, Ó. ja Weidinger, W. (2010) Educating for democracy: Background materials on democratic citizenship and human rights education. Strasbourg: Council of Europe.
13. Brett, P., Mompoint-Gaillard, P. ja Salema M.H. (2009) How all teachers can support citizenship and human rights education: a framework for the development of competences. Strasbourg: Council of Europe.
2. peatükk
Inimõigustealase