Grupi autorid

Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon


Скачать книгу

Kas inimõigusi joonistada oli oodatust kergem või raskem?

      • Millise mõtteprotsessi tulemusena otsustasid valida just sellise kujutamisviisi? Kust pärinevad aluseks võetud pildid?

      • Kui osalejad kujutasid õiguste illustreerimiseks nende rikkumisi, siis kas sellised rikkumised võiksid aset leida ka meie riigis?

      • Kui sarnased või erinevad on ühte ja sama õigust kujutavad pildid? Kui palju võimalusi oli ühe ja sama kontseptsiooni kujutamiseks ja tõlgendamiseks?

      • Kui kõik pildid on läbi vaadatud, küsige, kas see harjutus aitas osalejatel avastada, et nad teavad inimõigustest päris palju või üsna vähe.

      • Kas inimõigused mängivad nende arvates nende endi elus olulist rolli? Kui jah, siis millised õigused?

piltpilt

      Nõuandeid korraldajatele

      Enne harjutuse juurde asumist peaksite läbi lugema inimõiguste ülddeklaratsiooni (vt lk 601) ning tegema endale selgeks inimõiguste põhitunnused: näiteks et nad on rahvusvaheliselt tagatud, õiguslikult kaitstud, nende keskmeks on inimväärikus, nad kaitsevad nii üksikisikuid kui ka inimrühmi, nad on võõrandamatud, võrdsed, üksteisest sõltuvad ja universaalsed.

      Peaksite otsustama, kuidas tahate harjutuses seinatabelit kasutada. Kui osalejatel on inimõiguste ülddeklaratsioonist väga vähe eelteadmisi, võite tabeli välja panna enne harjutuse algust, et osalejatel oleks natuke aimu, mida nad peavad ära arvama. Kui osalejate eelteadmised on suuremad, kasutage tabelit harjutuse lõpus, et algatada arutelu joonistamata jäänud õiguste üle.

      Arvestage, et kui mõni osaleja peab ennast halvaks joonistajaks, võib see ülesanne tunduda talle liiga raske. Julgustage neid, öeldes, et te ei ootagi mingeid kunstiteoseid, vaid igaüks võiks lihtsalt kätt proovida. Tulemus võib neid endidki üllatada.

      Valige joonistamiseks sobivad õigused välja lk 600 esitatud inimõiguste ülddeklaratsiooni lühendatud versiooni põhjal. Mõned soovitused: õigus elule, piinamise keeld, õigus õiglasele kohtumõistmisele, diskrimineerimise keeld, õigus eraelu puutumatusele, õigus haridusele, orjapidamise keeld, ühinemisvabadus, sõnavabadus, õigus kodakondsusele, mõtte- ja usuvabadus, õigus hääletada, õigus tööle, õigus tervisele, õigus vara omada, õigus abielluda ja peret luua ning õigus valida, kellega abielluda.

pilt

      Variandid

      Kui teie rühmas on vähem kui 8 inimest, võite mängida mängu ühes rühmas. Valige välja see, kes joonistab esimeses voorus. Järgmises voorus joonistab see, kes esimesena õige vastuse ära arvas ja nõnda edasi.

      Joonistamise asemel võite paluda osalejatel kujutada vastavaid õigusi pantomiimi vormis.

pilt

      Soovitusi jätkutegevusteks

      Harjutuses „Lillelapsed” (lk 177) kasutatakse samuti joonistamist, et uurida, kust pärineb õiguste mõiste.

      Kui rühmale meeldivad loomingulised harjutused, võib neile soovitada harjutust „Pantomiim” (lk 94), kus inimõiguste üldisi tunnuseid tuleb kujutada pantomiimi vormis.

      Järgmiseks võib rühm soovida uurida lähemalt mõne kindla inimrühmaga seotud õigusi, näiteks puudega inimeste õigusi, mida saab lahata harjutuses „Märka võimeid” (lk 267).

      Haridus kõigile?

pilt

      Kas sul on hea mälu? On aeg seda kontrollida!

      Teemad

      • Haridus

      • Lapsed

      • Kodakondsus ja osalus

      Raskusaste Tase 2

      Rühma suurus 6–60 (väikestes rühmades 4–5)

      Aeg 90 minutit

      Ülevaade Osalejad peavad moodustama kaardipaare, mis aitavad mõelda hariduslikule ebavõrdsusele maailmas ning sellele, kuidas muuta haridus kõigile kättesaadavaks.

      Seotud õigused

      • Õigus haridusele

      • Õigus täielikule füüsilisele, vaimsele, usulisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule

      • Õigus võrdsele kohtlemisele

      Eesmärgid

      • Suurendada teadmisi haridusest ja selle seostest eri eluvaldkondadega

      • Treenida mälu ja arendada kriitilise analüüsi oskust

      • Soodustada vastutustunde kujunemist ning inimväärikuse ja õigluse väärtustamist

      Materjalid

      • Üks komplekt mängukaarte iga 3–4 osaleja kohta

      • Paber ja pliiatsid 2. osas märkmete tegemiseks

      Ettevalmistus

      • Lugege läbi kõik väitekaardid.

      • Paljundage mängukaartide lehed ja liimige need paksemale paberile või papile, et need oleksid vastupidavamad. Lõigake välja 40 kaarti.

pilt

      Juhised

      1. Küsige osalejatelt, mida nad teavad Maailma Haridusfoorumi (World Education Forum) ja liikumise Haridus Kõigile (Education for All) kohta. Vajadusel selgitage lühidalt liikumise eesmärke ning seda, et alghariduse tagamine kõigile maailmas kuulub ÜRO aastatuhande arengueesmärkide hulka.

      2. Selgitage, et harjutus jaguneb kaheks osaks: 1. osas toimub mälumäng ning 2. osas esitatakse ülevaated teemadest.

      1 osa. Mälumäng (kestus 10 minutit)

      1. Selgitage, et mängus on kakskümmend kaardipaari. Igas paaris on üks väitekaart ja üks pildikaart ning ülesanne on paarid kokku panna. Igal väitekaardil on esitatud mõni infokild, mis seostub kõigile inimestele hariduse tagamise ja inimõigustealase haridusega.

      2. Küsige, kas osalejad on kokku puutunud Memory-tüüpi mängudega, sest väikestes rühmades toimuva mängu sisu on täpselt samasugune. Korrake üle reeglid. Mängijad laovad kaardid lauale, esikülg allpool. Üks mängija alustab ja keerab ümber kaks kaarti. Kui üks (või mõlemad) neist on väitekaart, loeb mängija valjusti ette kaardi teema ja sellel oleva teksti. Lõpus olevat küsimust ette ei loeta – see jääb 2. osa jaoks. Kui ümber pööratud kaardid moodustavad paari, jätab mängija need endale ja saab veel proovida. Kui kaardid paari ei moodusta, pöörab ta need uuesti esiküljega alla täpselt samale kohale, kus need enne asusid. Seejärel keerab kaks kaarti ümber järgmine mängija. Mäng lõpeb siis, kui kõik kaardipaarid on üles korjatud. Võidab see, kellel on käes kõige rohkem paare.

      2. osa. Ülevaade teemadest (60 minutit)

      1. Kirjutage märkmetahvlile teemade nimekiri. Paluge vabatahtlikel kaartidel olevad teemaread ette lugeda, et te saaksite need üles kirjutada.

      2. Paluge rühmal välja valida kuus teemat, mis neile kõige rohkem huvi pakuvad.

      3. Jagage rühm 4–5-liikmelisteks väikesteks rühmadeks. Paluge igal väikesel rühmal valida kaks teemat, mida nad tahaksid arutada.

      4. Kui kõik teemad on valitud ja ära jagatud, andke rühmadele 20 minutit valitud teemade arutamiseks. Arutelu lähtekohaks peaksid olema väitekaartidel olevad küsimused.

      5. Kui 20 minutit on läbi, kogunege taas suurde rühma. Võtke järjekorras ette kõik teemad. Andke igale rühmale