Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon
hariduse õiguse edendamisel on selgelt välja toodud ka Euroopa Nõukogu noortepoliitika prioriteetides, mille hulka kuuluvad inimõigused ja demokraatia, kusjuures erilist rõhku pannakse järgmistele tegevustele:
• tagada noortele kõik inimõigused ja inimväärikus ning innustada neid selles valdkonnas tegutsema;
• edendada noorte aktiivset osalust demokraatlikes protsessides ja struktuurides;
• edendada noorte võrdseid võimalusi nende igapäevaelu kõigis aspektides osalemiseks;
• tagada tõhusalt sooline võrdõiguslikkus ning tõkestada kõiki sooga seotud vägivalla vorme;
• edendada noorte teadlikkuse suurendamist ja tegutsemist keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas;
• soodustada kõigi noorte juurdepääsu teabele ja nõustamisteenustele.
Inimõigustealase haridusega on tihedalt seotud veel kaks temaatilist prioriteeti: ühiselu mitmekülgses ühiskonnas ja noorte sotsiaalne kaasatus.
Euroopa Nõukogu noortepoliitikas nähakse ette ka tihedat koostööd laste- ja noortepoliitikate vahel, kuna need kaks sihtrühma on suures osas kattuvad.
www.coe.int/act4hre
Euroopa inimõiguste konventsiooni 50. aastapäeva puhul käivitas noorte- ja spordidirektoraat 2000. aastal noorte inimõigustealase hariduse programmi. Tänu programmile on inimõigustealane haridus muutunud nõukogu noortepoliitika ja noorsootöö lahutamatuks osaks. Noored ja noorteorganisatsioonid on programmis olulisel kohal koolitajate ja inimõiguste kaitsjatena ning on andnud suure panuse Euroopa Nõukogu töösse.
Kõnealuse programmi alla kuulus ka Kompassi avaldamine 2002. aastal ning selle hilisem tõlkimine enam kui 30 keelde. Koolitajate ja võimestajate üleeuroopaliste ja riiklike koolituskursuste programm on aidanud luua koolitajate ja inimõigustealase hariduse eestkõnelejate ametlikke ja mitteametlikke võrgustikke ning see annab juba nähtavaid tulemusi, kuigi sellised võrgustikud võivad olla riigiti väga erinevad. Noorte inimõigustealase hariduse programmi edu aluseks on samuti olnud järgmised tegurid:
• liikmesriikide õpetajakoolitajate ja noorsootöötajate piirkondlike ja riiklike koolitustegevuste toetamine koostöös riiklike organisatsioonide ja asutustega;
• inimõigustealase hariduse organisatsioonide ja koolitajate ametlike ja mitteametlike üleeuroopaliste ja riiklike võrgustike kujunemine mitteformaalse hariduse baasil;
• inimõigustealase hariduse meetodite lisamine Euroopa Nõukogu noortevaldkonna üldisesse tegevuste programmi;
• inimõigustealase hariduse ja mitteformaalse hariduse jaoks uuenduslike koolitus- ja õppemeetodite ning kvaliteedistandardite väljatöötamine, näiteks e-õppe kasutamine Kompassi täienduskoolitustel;
• Euroopa mitmekesisuse, inimõiguste ja osaluse noortekampaania All Different – All Equal jaoks õppemeetodite ja ressursside pakkumine;
• elava raamatukogu metoodika levitamine kultuuridevahelises õppes, et võidelda stereotüüpide ja eelarvamuste vastu;
• poliitilise ja haridusliku raamistiku loomine kultuuridevahelise dialoogi tegevustele, näiteks Euroopa-Vahemere maade, Euroopa-Araabia ja Aasia-Euroopa noorteprojektide kontekstis, samuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu noortevaldkonna alases partnerluses.
Samuti on programm innustanud tegutsema tuhandeid noori kogu Euroopas tänu Euroopa Noortefondi poolt toetatud inimõigustealase hariduse katseprojektidele.
2009. aastal Euroopa Nõukogu 60. aastapäeva puhul korraldatud inimõigustealase hariduse noortefoorumile „Learning, Living, Acting for Human Rights” kogunes Budapesti ja Strasbourgi Euroopa noortekeskustes üle 250 osaleja.
Foorumil osalejad koostasid Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele oma sõnumi. Sõnumis rõhutatakse inimõigustealase hariduse põhimõtteid ja vajadusi Euroopas:
• teabe piisava leviku tagamine riiklike ja kohalike projektide ja partnerite abil ning tõhusa teabevahetuse kujundamine üleeuroopaliste, riiklike ja kohalike tegevustasandite vahel;
• tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse valdkonnas tegutsevate isikute ning inimõigustega tegelevate asutuste koostöö eesmärgiga koostada riiklikud inimõigustealase hariduse õppekavad;
• valitsusväliste partnerite võimekuse suurendamine ning noortevaldkonnaga tegelevate valitsusasutuste suurem kaasamine;
• inimõigustealase hariduse valdkonnas riikidevahelise koostöö ja võrgustike toetamine;
• konkreetselt noori puudutavate inimõigustega seotud probleemide (nt vägivald ja tõrjutus) parem tundmaõppimine;
• sotsiaalse sooga seotud teemade ja kultuuridevahelise mõõtme käsitamine inimväärikuse võrdsuse mõiste lahutamatu osana;
• inimõigustealase haridusega seotud tegevuste tihe seostamine noorte tegeliku elu, noorsootöö, noortepoliitika ja mitteformaalse hariduse küsimustega;
• laste ja noorte inimõigustealase hariduse kattuvate ja üksteist täiendavate aspektidega arvestamine;
• inimõigustealase hariduse kui inimõiguse tunnustamine ja edendamine ning sellekohase teadlikkuse suurendamine;
• inimõiguste eestkõnelejate ja koolitajate vabaduse ja turvalisuse kaitse vajadusega arvestamine;
• vähemuste probleemide, sh sotsiaalse soo, rahvuse, religiooni või tõekspidamiste, võimekuse ja seksuaalse sättumuse küsimuste käsitamine inimõiguste temaatika lahutamatu osana;
• noorte ja laste aktiivse osaluse ja vastutava rolli toetamine haridusprotsessides;
• teadlikkuse suurendamine riikide ja avaliku sektori asutuste kohustustest inimõigustealase hariduse edendamisel ja toetamisel tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse valdkondades.
1.7 Noorte inimõigustealane haridus
Tundub ilmselge, et noored peaksid saama inimõigustealast haridust, kuid tegelikkuses on enamikul Euroopa noortel sellele üksnes piiratud juurdepääs. Kompass koostati selle olukorra muutmiseks.
Noorte inimõigustealane haridus on kasulik nii ühiskonnale kui ka noortele endile. Tänapäeva ühiskonnas peavad noored üha sagedamini tegelema sotsiaalse tõrjutuse, religioossete, rahvuslike ja riiklike erinevuste probleemidega ning globaliseerumise negatiivsete ja positiivsete tagajärgedega. Inimõigustealane haridus käsitleb neid küsimusi ning aitab inimestel erinevatest tõekspidamistest, hoiakutest ja väärtustest ning tänapäeva multikultuurses ühiskonnas esinevatest näilistest vastuoludest paremini aru saada.
Eurobaromeetri 2008. aasta märtsi eriaruandes Euroopa kodanike keskkonda suhtumise kohta öeldakse, et valdav osa eurooplasi peab keskkonnakaitset oluliseks ning 96 % vastajate väitel on see nende jaoks väga või küllaltki oluline. Eriti just noorte seas valitseb suur valmisolek pühendada oma aega probleemidele, mis neile korda lähevad. Üheks näiteks on 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud 100 000 osalejaga meeleavaldus, kus nõuti meetmete võtmist kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Inimõigustealase hariduse pakkujatena tuleb meil seda energiat ära kasutada. Noorte valmidus ideid omaks võtta ning nendest lähtuvalt tegutseda ilmneb paljudes olemasolevates noorteprogrammides alates väikestest üksiktegevustest noortekeskustes või koolides kuni Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu juhitud suurte rahvusvaheliste programmideni.
Üheks näiteks inimõigustealast haridust saanud noorte panusest Euroopas on vähemuste õiguste eksperdirühma jaoks riiklike aruannete koostamine. Neis aruannetes, mida kasutavad valitsused, vabaühendused, ajakirjanikud ja teadlased, analüüsitakse vähemuste probleeme, esitatakse vastavate kogukondade esindajate arvamusi ning antakse praktilisi juhiseid ja soovitusi edasiliikumiseks. Selliselt täiendab inimõigustealane haridus Euroopa Inimõiguste Kohtu tööd, saates selge sõnumi, et rikkumist ei sallita. Inimõigustealase hariduse roll