manipulatsiooni ega masseerimist, kuigi vahel võidakse õrnalt koputada sõrmeotstega vajalikke kohti (intiimseid kehaosi pole vaja puudutada mitte mingis seoses).
Seansi ajal tunneb retsipient end sageli lõdvestununa, täis soojust ja rahu, sest energia voolab temast läbi, aga vahel võib tunda ka kihelust või tundetulva, kui reiki toob pinnale mingid vanad mõttemallid või tundemudelid, millest tuleb vabaneda.
Mõned inimesed tunnevad otsekohe pärast seanssi ülienergilisust, teised aga tunnevad end väga rahulikult ja uniselt. Reikit vahendav inimene tunneb end reeglina hästi, kuna ta ise saab ka teatud hulga ravivat energiat, kui see voolab nendest läbi.
See, et olete suuteline kanaliseerima reiki energiat, annab teile ühe suure eelise – te saate end ise tervendada. Täielik enesetervendamine sisaldab 12 või enamat käteasendit peale ja kehale, aga te võite endale reikit lubada ükskõik mis ajal – näiteks televiisorit vaadates – asetades lihtsalt käed oma kehale. Reiki igapäevaselt enda peal rakendamine on suurepärane viis lõõgastumiseks ja nagu te näete hilisemates peatükkides, võib see tervisele veel mitmel moel kasulik olla. Enesetervendamine võib olla ka reiki enamate spirituaalsete aspektide osaks, kuna see võib anda meditatiivse ja rahusisendava kogemuse, eriti kui see on kombineeritud muude meditatsioonitehnikate ja negatiivsetest energiatest puhastumise meetoditega (vt 4. peatükk).
Reiki ja tervise seos
Käte pealepanemine on tervendavaks ravivõtteks olnud vähemalt 2500 aastat, aga ilmselt veel väga palju kauem. Spirituaalseid tervendajaid on olnud paljudes maailma kultuurides ja paljudes paikades. Viiendal sajandil eKr nentis meditsiini isa Hippokrates:
„Vilunud arstid on kogenud seda, et haigele peale pandud kätest immitsev soojus on mõjunud väga tervistavalt. On sageli ilmnenud, et ma olen leevendanud oma patsiendi vaevusi, kuna mu kätes on teatud omadusi, mis võtavad haigetelt kohtadelt valusid ja vaevusi, kui ma asetan sinna oma käed ja sirutan sõrmi haigete kohtade peale. See on olnud teada mõnedele õpetatud meestele, et tervist saab tuua kehasse teatud liigutuste ja kontaktiga, sest teatud haigusi antakse edasi ühelt teisele.”
Hippokrates kirjeldab siin põhijoontes spirituaalset tervendamist, mitte küll sellist, mida me seostame reikiga, aga sarnasus on siin ilmne.
Nagu ma mainisin esimeses peatükis, on absoluutne tervis idealistlik ja isegi utoopiline eesmärk. Aga tervise optimum on midagi muud. Optimum tervist on saavutatav. See tähendab, et tuleb anda parim, mis me suudame, parimad võimalikud šansid, elades tervislikult ja hoolitsedes enda – oma keha, mõistuse, emotsioonide ja vaimu eest. Järgmises peatükis vaatame me seoseid tervise ja tervendamise vahel ning seda, kuidas reiki soodustab tervenemisprotsessi, mõjutades teie elu kõiki valdkondi, füüsilisest vormist kuni mentaalse, emotsionaalse ja spirituaalse heaoluni.
2. peatükk
Kogu tervendamine on enesetervendamine
Mis on enesetervendamine? See on kõik, mida te teete iseenda heaks, saavutamaks terviklikkust, harmooniat ja tasakaalu, et saada kas paremat vormi oma füüsilisele kehale, mentaalse, emotsionaalse ja vaimse seisundi paranemist või elu kui terviku paremaks muutmist. Enamik meist tegeleb teatud moel enesetervendamise kui normaalse elu osaga, see on enesekaitse vorm, mis on vajalik ellujäämiseks, kuigi me ei pruugi sellest mõtelda niisugustes terminites. Võttes paariks nädalaks puhkust pärast stressirohket tööd, tehes aroomivanni, veetes õhtu aiatöödega, vähendades suhkrusisaldust toidus, tehes hingetõmbepausi kümneks minutiks tassi teega lastest eemal olles – neid kõiki võib nimetada enesetervendamistegevusteks. Seega võib tervendamine ilmneda üsna loomulikes tegevustes ja seda ei maksa komplitseerida.
Paljud meist tunnistavad, et ideaalis vajaksime palju rohkem enesetervendamist, kui me seda praegu teeme – see on üheks põhjuseks, miks te seda raamatut praegu loete. Minu raamatu fookuses on reiki, aga te võite leida siit ka teisi ideid tervise parendamiseks, nii et olenemata sellest, kas olete läbinud reiki kursuse või mitte, on raamatus mõningaid abinõusid, mida võite proovida, kui alustate enesetervenduse režiimi, et saavutada parem tervis ja heaolutunne.
Tervise ja tervendamise definitsioonid
Kui me räägime tervisest, mida me selle all siis tegelikult mõtleme? Olla vormis ja tunda end hästi? Olla vaba haigustest ja hädadest? Kas me mõtleme vaid füüsilist heaolu või võtame arvesse ka psühholoogilist, emotsionaalset ja vaimset tervist? Leksikonides defineeritakse tervist sageli kui „haigusest vaba seisundit”. 1958. aastal on Maailma Terviseorganisatsioon andnud oma definitsiooni: „Tervis on täieliku füüsilise, mentaalse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse puudumine.”
Nagu ma olen öelnud eelmises peatükis, on täiuslik tervis idealistlik mõte, isegi utoopiline eesmärk, sest nõuaks teatud tingimuste kogumit, mis peaks olema täidetud: see eeldaks näiteks sündimist perfektselt tervetest ja geneetiliselt täiuslikest vanematest, kuni selleni, et teid oleks üles kasvatatud absoluutselt täiuslikes füüsilistes, toitumis-, keskkondlikes, sotsiaalsetes, emotsionaalsetes, psühholoogilistes ja hariduslikes tingimustes.
Tervise optimum seevastu on saavutatav. See tähendab parima andmist, et teil oleks parim võimalus elada tervet elu ja hoolitseda enda eest terviklikult – siia kuulub hoolitsus keha, mõistuse, emotsioonide ja vaimu eest. Keskendugem siiski praegu hetkeks füüsilisele kehale ja tervendusprotsessile, mis aitab meil seda alal hoida.
Tervendamist on sõnastikes kirjeldatud kui tervise taastamist, parandamist loomulike protsesside teel (näiteks armi moodustumine), ravimist, aga sõna „cure” algupära viitab „terveks tegemisele”. Füüsilisel tasandil on meie kehal endal olemas erakordselt ja imetlusväärselt keerukas ja intelligentne komplekt tervendusprotsesse, millega keha end korda saab ja optimaalset olukord säilitab, alates elutähtsatest organitest kuni luude, lihaste ja nahani.
Füüsilise paranemise protsess
Üheks näiteks nendest fantastilistest viisidest, kuidas meie keha saab hakkama parandamisega, on näiteks lõikehaav – lõikame sisse juurvilja koorides või puutudes vastu teravat pinda, mis naha katki teeb. Kui olete normaalses tervislikus seisukorras (s.t ei ole asjaolusid, mis tekitaksid komplikatsioone), siis kohe, kui veresoon on vigastatud, hakkab sellest verd välja voolama, aga siis lülitub sisse vere hüübimise mehhanism, mis lõpetab verevoolu. Kui verekaotus on suur, taastavad teised mehhanismid kiiresti vererõhu ja mahu, nii et süda saab jätkata oma normaalset tööd. Kui hüübinud veri kuivab, moodustub kärn, mis hoiab ära haava infitseerumise bakteritega. Samuti asuvad tegevusse muud kaitsemehhanismid, nagu näiteks valged verelibled ja mõned teist tüüpi rakud, mis hakkavad hävitama surnud rakke ja baktereid. Mõne tunni pärast algab kudede regeneratsioon, kui trombotsüüdid vabastavad valkaineid, mis kiirendavad rakkude paljunemist, võimaldades tekkida erinevat tüüpi rakkudel, mida tekib kiiresti kõikjal, kus neid vajatakse, tõmmates regenereeritavat nahakudet sissepoole, et haava katta.
Epidermise rakud katavad haava ja 48 tunni jooksul on selle pind kaetud õhukese nahakilega, mis tervena püsides hoiab haava kaetuna. Nädala jooksul või pisut pikema aja jooksul ehitatakse üles järgmised nahakihid, kuni lõikehaav on täiesti sulgunud. See protsess loob siiski armkudet, mis on karedam kui normaalne nahk, seega viimased kaks kuni neli nädalat haavaparanemise protsessis võimaldavad mingil määral naha taastamist ja ümbermodelleerimist, nii et paranenud sisselõike viimane staadium näeb välja peaaegu nagu algupärane nahk.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с