terviseni
SISSEJUHATUS
Toitumine on teema, mis puudutab meid kõiki. Paljud meie terviseprobleemid on vähem või rohkem tingitud kehale mittesobivast toidust. Just nimelt mittesobivast, sest ühed ja samad toiduained võivad ühele inimesele põhjustada palju probleeme, samas aidata teisel tervisemuredest ja haigustest vabaneda.
Milline on meie kehale sobiv toit? Sellele küsimusele on proovitud leida vastuseid erinevate dieetide ja toitumisteraapiate kaudu. Ühed soovitavad süüa vähem süsivesikuid ning rohkem valke ja rasvu. Teised vastupidi rõhutavad rasvade halba mõju ja soovitavad süsivesikuid. Kolmandate arust peab kogu toit olema toores, neljandad arvavad, et võib süüa ainult töödeldud toitu jne, jne. Milline on õige lähenemine, mille järgi valida dieet?
Inimene on unikaalne ja kordumatu, seetõttu peaks toitumisel ja dieedi valikul lähtumagi sellest unikaalsusest – ei ole olemas ühte superdieeti, mis sobib kõigile. Ei ole olemas õigeid ja valesid, on sobivad ja mittesobivad toiduained. Kui kasutame oma kehatüübile sobivaid toite, siis tugevdame oma organismi, haigestume harvem ning terveneme haigustest kiiremini. Kui aga toit on organismile sobimatu, siis on selle seedimine lisakoormuseks ning tekitab kehale ja vaimule probleeme juurde.
Käesolev raamat on ühest võimalikust lähenemisest toitumisele – hiina meditsiini toitumisteraapiast, mis on ajale vastu pidanud aastatuhandeid. Hiina meditsiini toitumisteraapia põhineb individuaalsusel, st inimese konstitutsioon ja eripärad määravad ära selle, milline on temale kõige sobivam toit.
Kui oskame lugeda keha poolt antud märguandeid, kuulata ja mõista, mida meie organism öelda tahab, siis suudame valida endale sobiva toidu ja lisaks naudingule sellest oma kehale ka parimat võimalikku kasu saada.
HIINA TOITUMISTERAAPIA
Aastatuhandete jooksul on hiinlased kogunud lugematul hulgal teadmisi, kuidas kasutada toite haiguste ravimisel ja organismi toetamisel haigusest tervenemise ajal. Need teadmised on tänapäeval meieni jõudnud hiina meditsiini vahendusel.
Erinevalt lääne toitumisteraapiast ei räägi hiina toitumisteraapia toitude biokeemilisest, vaid nn energeetilisest olemusest. Energeetiline ei tähenda aga toidu energeetilist väärtust kalorites, vaid selle toimet kehale. Selle järgi jagatakse toiduained soojendavateks, jahutavateks, niisutavateks ja kuivatavateks. Toidu valimisel on eesmärgiks kehas tasakaalu taastamine ja hoidmine: kui kehal on külma sümptomid, on vaja soojendavaid toiduaineid (nt kaneel, ingver), kuuma sümptomite puhul jahutavaid (nt kurk, arbuus), niiskuse korral kuivatavaid (nt pisarhein) ning kuivuse korral niisutavaid toite (nt piimatooted).
Õige toidu ja toiduaine valimiseks on aga kõigepealt tarvis aru saada, millised on organismi vajadused.
Meie keha annab meile kogu aeg märku sellest, mida, millal ja kui palju on vaja süüa. Probleem tuleb sellest, et me ei oska nendest märguannetest väga hästi aru saada. Siin tuleb appi aastatuhandetevanune hiina meditsiin. Näiteks inimene, kellel on sees palju kuumust (yang’i) – ta räägib kõva häälega, punetab näost, tal on kogu aeg palav, ta vererõhk kipub liiga kõrge olema –, peaks tasakaalustamiseks sööma jahutavaid toite, mis sisemist kuumust maha võtavad, nt toored köögiviljad. Nõrgale ja jõuetule inimesele, kellel on kogu aeg külm, on vaja soojendavaid ja energiat tugevdavaid toite, nt soojendavate vürtsidega lihasupid.
Toiduainetel on kindlad omadused, lisaks sellele mõjutab toiduainete omadusi ka töötlemisviis – see kas tugevdab või neutraliseerib teatud toimet (nt praadimine annab toidule juurde soojendavat yang-energiat).
Kokkuvõttes võib öelda, et yang-tüüpi toiduained ja toidud kiirendavad keha ainevahetust ning aitavad kehal soojust toota, yin-toidud aeglustavad ainevahetust ning jahutavad keha.
Et aru saada sellest, mida sööma peaks ja mis kehas toimub, tuleb alustada algusest – yin’ist ja yang’ist. Kõik märgid ja sümptomid, mis organismil tekivad, saab taandada yin’iks või yang’iks ning selle järgi valida sobiv toit.
Yin ja yang on hiina meditsiini baasmõisted, mille kaudu saab lahti seletada nii haigusi kui ka ravi, aga tõlgendada ka kõiki loodusnähtusi.
Taoism on loodusfilosoofia, mis kirjeldab universumi kahte ürgset jõudu – yin’i ja yang’i –, mis on oma olemuselt täiesti erinevad (vesi ja tuli), kuid nende vahel ei ole konflikti. Need jõud toimivad harmoonias ja tasakaalus ning täiendavad teineteist. Pigem on see kahe vastaspoole koostöö, mis loob täiuse ja elu. Pimedus (yin) ja valgus (yang) loovad ööpäeva, naine (yin) ja mees (yang) loovad partnerluse, idee (yin) ja teostus (yang) annavad tulemuse jne.
Yin’i ja yang’i mõistmiseks vaatleme nende hieroglüüfide tähendust.
阴 yin – mäe varjus olev külg, kus on pime, jahe, niiske ja rahulik.
阳 yang – mäe päikesepoolne külg, kus on valge, soe, kuiv ja kihab aktiivne elu.
Yin’i ja yang’i olemust kirjeldavad kõige paremini vesi ja tuli. Vesi (yin) on külm, tume, niiske, raske, passiivne ja liigub allapoole. Tuli (yang) on soe, annab valgust, kuivatab, on kerge, aktiivne ja liigub ülespoole. Kõiki loodusnähtusi, kehatüüpe, sümptomeid, toiduaineid jne saab liigitada yin’i ja yang’i järgi – olemuselt vee või olemuselt tule sarnased.
Joonis 1. Taiji sümbol.
Taiji (vt joonis 1) sümbol väljendab universaalse muutumise seadust, mille järgi üks muutub oma äärmuses teiseks – yin saavutab maksimumi ning hakkab vähenema, tehes ruumi yang’ile. Öösel kõige pimedamal ajal saavutab yin-energia oma tipu ning hakkab taanduma, yang-energia hakkab kasvama, tuues kaasa hommikuse valguse, soojuse ning ärkamise (hommik on yin’i ja yang’i suhteline tasakaal). Yang kasvab ja saavutab oma maksimumi keskpäevaks, kui päike on kõrgel, valgust on palju ja elu keeb aktiivselt. Õhtu lähenedes hakkab yang vähenema ning yin paisuma ja jõuab keskööks jälle maksimumini (vt joonis 2).
Joonis 2. Yin’i-yang’i muundumine.
Kõik universumis toimuvad protsessid – aastaaegade vaheldumine, elutsüklid, naistel kuutsükkel jne – on yin’i-yang’i muutumise väljendused.
Ükski väärtus või asi ei ole oma olemuselt täielikult yin või yang. Alati on yin’is peidus yang’i alge ja yang’is yin’i seeme (yin’i-yang’i sümbolis valges peituv must täpp ja mustas valge täpp). Lisaks on yin ja yang alati suhtelised – hommik võrreldes ööga on yang, võrreldes päevaga aga yin; kõht võrreldes rinnakorviga on yin (allpool), võrreldes jalgadega aga yang (ülevalpool).
Tabel 1. Yin ja yang looduses.
Tabel 2. Yin ja yang inimeses.
Tabel 3. Yin ja yang diagnostikas.
Tabel 4. Yin ja yang toitumises.
Yin’i ja yang’i harmoonilisest ühinemisest sünnib viis elementi – puu, tuli, maa, metall ja vesi. Taoistlikus viie elemendi teoorias on keskkonna, keha ja hinge vahelisi seoseid põhjalikult kirjeldatud. Hiina meditsiinis ei eraldata füüsilist ja vaimset maailma, need moodustavad ühtse terviku. Niisamuti moodustavad ühtse terviku loodus ja inimene. Viie elemendi ehk loodusjõu teooria loob pildi sellest, kuidas me oleme loodusega üks tervik.
Hiinlased annavad “elemendile” natuke teise tähenduse, kui on harjutud mõistma läänemaailmas. See tähendab loodusjõudu või loodusseadust.