5+5 novelli. Rait Milistver

koguni randmetoega hiirepadjast sohva, millel väike voodiloom sai võtta kleopatralikult raugeid poose, samal ajal kui noormees talle järjekordseid hennamaalinguid peale kandis.

      Hoolimata Armandi meeleheitlikest püüdlustest ja ponnistustest kallima tuju tõsta, muutus viimane üha turtsakamaks. Kui käeke oli hoolitsustest küllastunud, saatis ta Armandi hooletu käeliigutusega voodist minema, kui ta aga tahtis teenindamist, kostis magamistoast üleolev sõrmenips. Kui Armand arvas end olevat väljateeninud kasvõi pisikese kähkuka, võis käeke talle südamerahuga oma käeselja keerata, et kauneid küünemaalinguid imetleda või siis demonstratiivselt haigutust varjata.

      Nendel vähestel kordadel, kui ta soostus armulikult Armandi väikemeest väntsutama, tundis noormees, et samasuguse „entusiasmiga“ oleks voodiloom poleerinud ka harjavart – käeke ei olnud enam hingega asja kallal.

      Ju tal siis ikkagi pole hinge, tabas Armand end virilalt muigamas ning tundis mingil kummalisel kombel sellest mõttest isegi lohutust.

      Ühel järjekordsel lõunapausil, kui Armand oli töö juurest pakiliste toimetuste ettekäändel ja pakitseva riista kihutusel koju tormanud, väljendas armuloom kategoorilise selgusega, et ainus võimalus, kuidas Armandil on lootust tema tähelepanule, on organiseerida voodisse käekese meelelahutuseks keegi kolmas. Pärast esimest ehmatust hakkas ménage à trois mõte Armandile isegi meeldima, eriti pärast seda, kui ta oli käekese viibetest välja lugenud, et väike voodiloom ootab kolmandaks mõnd lopsakamat naisterahvast, kellel ka midagi katsuda oleks. Armand asus kohe peas läbi ketrama võimalike kandidaatide nägusid ja ka seda, millega viimaseid allpool kaela oli õnnistatud, kuid avastas, et nelja koduseina vahele sulgumine on kahandanud tema vabade ja vallatute naisterahvaste tutvusringi üsna kitsukeseks, nii et õigupoolest ei meenunudki talle kedagi peale sõbranna Janika. Viimase kasuks rääkis ka see, et tütarlaps oli temast silmini sissevõetud ja kõrvuni kiindunud ning et tegemist oli vana hea sõbraga, kes oli näinud Armandit igasugustes situatsioonides ja olekutes, kuid ilmutanud alati täielikku diskreetsust ja lojaalsust. Nii ei pidanud Armand muretsema ka oma saladuse laia ilma ette laotamise pärast.

      Noormehe üllatuseks vastas Janika tema ettepanekule peale paari minuti pikkust vaikust jaatavalt. Armand oletas, et ühelt poolt ei uskunud tütarlaps käekesest enesele väärilist konkurenti olevat ja teiselt poolt oli ta unistanud Armandi tähelepanust juba aastaid. Küllap võis oma osa mängida ka kogu situatsiooni pikantsus ning võimalus avardada oma seksuaalkogemusi. Kohtumine lepiti kokku juba järgmiseks õhtuks.

      Armand vannitas ja kreemitas käekese, vahetas voodipesu, koristas toa ning jõudis just valmis sättida šampanjapokaalid ja maasikakorvikese, kui heliseski Janika kohalejõudmist tähistav uksekell. Noormees juhatas tütarlapse magamistuppa ning tutvustas teda käekesele. Noormehe rahuloluks kohtles Janika käekest sõbraliku reservatsiooniga, käeke seevastu oli silmnähatavalt ergas ja erutatud. Algatuseks löödi kolmekäeliselt kokku šampanjapokaale ning seejärel tegi Armand ettepaneku mängida täringutega strip-pokkerit. Et mäng võtaks kiiremini hoo sisse ja poleks kohmetut kohmerdamist, valas noormees kõigile ka paar kiiret pitsi viina.