Forsboom
Vaim Emanueli teadaanded
SAATEKS
Teie ees on haruldane raamat, mis paljude huviliste arvates kuulub spiritualistliku kirjanduse tippteoste hulka. Emanueli sõnumi vaimne haardeulatus ületas oma ilmumisajal 19. sajandi lõpul ilmselt paljude tolle aja inimeste arusaamisvõimet, mistõttu tema trükiarv ja levik jäid suhteliselt tagasihoidlikuks.
Üks eksemplar selle teose hilisemast kordustrükist sattus kahe maailmasõja vahel Eestisse. “Vaim Emanueli teadaannete” peamise uurija ja siinmail tutvustaja Eduard Nurja sõnul oli enne 2. maailmasõda Eestis peale tema veel vaid kaks inimest, kes raamatut kõrgelt hindasid. Kui enne taasiseseisvumist koondus Eestis spiritualistlik liikumine E. Nurja ümber, oli see raamat piibli ja “Vaimude raamatu” kõrval üheks põhiteoseks, millega kõiki teisi vaimseid allikaid kõrvutati. Seetõttu on “Vaim Emanueli teadaanded” Eestis paljude inimeste maailmavaadet oluliselt mõjutanud ja nendest õpetustest inspireerituna on mitmeid vaimseid rühmitusi tekkinud. Tänapäeval näib selle haruldase raamatu lugejaid jätkuvalt juurde tulevat ja nii saamegi teha teosest parandatud kujul juba esimese kordustrüki.
Mille poolest on see raamat nii eriline? Eelkõige tänu Emanueli põhjalikele, sügavalt loogilistele selgitustele, mis puudutavad puhtvaimseid valdkondi, millest inimfilosoofide arusaamine on olnud seni üsna kasin.
Vana-Kreeka mütoloogias selgitati maailma loomist kui korra loomist kaosesse. Emanuel läheb kaugemale, selgitades kaose tekkimist vaimude langusega algselt eksisteerinud vaimuilmas. Mõte inimkonnast kui langenud vaimudest, kes maapeal end taas vaimsustavad, võib esialgu tunduda arusaamatuna ja isegi emotsionaalselt rõhuvana. Kuid varem või hiljem hakkab inimene igatsema igaveste väärtuste järele, mida füüsiline surm meilt võtta ei saa. See loob paremaid eeldusi metafüüsiliste tõdede omandamiseks ja meie tõelise olemuse ning sihi tunnetamiseks. Tulevikusaavutustele suunatud inimese jaoks ei oma minevik olulist tähtsust. Vaid olevikuhetkes “nüüd ja praegu” saab luua oma saatust.
Raamatut lugedes on meeldiv tõdeda, et Emanueli küsitlenud inimesed orienteerusid hästi ülemöödunud sajandivahetuse teadus- ja usuelus. Nad oskasid esitada häid küsimusi. See oli aeg, mil Darwini evolutsiooniteooria ning saavutused arheoloogias ja astronoomias õõnestasid läänemaailmas sajandeid kestnud traditsioonilist piiblile toetuvat maailmavaadet. Samal ajal algas Euroopas ja Ameerika Ühendriikides laialdasem idamaiste usundite, eriti budismi tundmaõppimine ja praktiseerimine. Selles teaduse ja religiooni näilises konfliktis ja kahe maailmausundi mõjusfääride kokkupõrkes oskasid vaimsemad inimesed näha võimalusi vastuolude lahendamiseks neist midagi uut sünteesides. Sellist mõttemaailma väljendab ka Emanueli õpetus.
Tänapäeval on mitmed Emanueli ideed järjest rohkem kinnitust leidmas. Üha enam võib märgata vastuolude vähenemist teaduse ja religiooni vahel, mis ennustab uue, vaimsema ajastu tulekut. Emanueli ettekuulutuse kohaselt ongi meediumlus tänapäeval “moeasjaks” saanud, eriti USAs.
Muidugi võib mõni Emanueli selgitus esile kutsuda ka vastuväiteid. Sel puhul on kohane meenutada Emanueli hoiatust: “Armsad inimesed, olge ettevaatlikud lõppjärelduste tegemisel selle kohta, mis ma teile ütlesin”.
Oma filosoofilise väljenduslaadi ja pikkade lausete tõttu ei olnud “Vaim Emanueli teadaannete” tõlkimine eesti keelde sugugi kerge. Suureks abiks oli siin 1950ndate aastate lõpul valminud apteeker Anna Saava tõlkekäsikiri. Hiljem redigeeris seda saksapärast ja raskestiloetavat nn apteekri tõlget mõnevõrra Urmas Lipand. Ka kunagine TPI elektrotehnika dotsent Lembit Rannu tõlkis Emanueli raamatu eesti keelde. See toimetamata käsikiri oli tunduvalt arusaadavamas keeles ja grammatiliselt korrektsem, kuid mõnede lugejate arvates tundevaesem. Käesolevas väljaandes püüdsime ühendada A. Saava tõlke tunnetuslikkust ajakohasema sõnastuslaadiga.
Kuna originaalväljaandes puudusid piibli tsitaatide kohaviited, oleme need lisanud, kasutades Rahvusvahelise Piibliseltsi Eesti Piibli 1988. a väljaannet. Selles töös aitas meid Jüri Henno.
Loodame, et see raamat kujuneb ka edaspidi suureks abiks paljudele tõeotsijatele.
Peep Sõber
Nõmmel novembris 2002
EESSÕNA
Vaim Emanueli järgnevad teadaanded ei ole määratud ainult üksikuile lugejaile, vaid kõigile inimestele. Mida ulatuslikumalt nad levivad, seda enam võivad nad oma otstarvet täita, kuna iga arengule püüdlev inimene võib neid lugedes kasu saada. Nad ei vaja mingeid kommentaare, kuna õpetavad lihtsalt ja selgelt tõelist headust, armastust ja vaimset vabadust ning viivad maise elu algallika, algolemuse, otstarbe ja sihi ühtse tunnetamiseni. Inimteadmise, usu ja intuitsiooni üksikosi võimaluse korral ühendades juhatavad nad üksikutelt, ajutistelt ja igavestelt seadustelt tervikule. See aga võimaldab eelarvamusteta inimestele – vastavalt nende arenguastmele – ühte ulatuslikumat vaadet Jumala ennasttäiendava seadusemaailma suurusesse ja ilusse, selle imelisse üksteisesse haardumisse. Tänu Kristuse ilmutustele põhinevale algsele õpetusele aitab see vaade lugejal, kes end Jumala loomistöö osana ning surematu vaimuna tunneb ning kelle mõtted ja teod omavad tagajärge igaviku lainetuses, endale teadvustada seda sügavat tõde ja väärtust, selle tähtsust ja eesmärki maises olemuses, kuigi alles üsna madalal vaimsel tasemel. Ja see omakorda võib avada tee lootusrikka rõõmu juurde, mida pakub saabuv hommikukoit ja üha suurenev õnn.
Neil lehekülgedel ei tutvustata lihtsalt üht maailmavaadet, mis on välja koorunud sõprade ringis peetud vaimsetest jutuajamistest, nagu võib tunduda minu ja teiste esitatud küsimuste ja neile järgnevate vastuste põhjal.
Need, kellele psühhograafia täielikult võõras ala pole, mõistavad peagi, et teadaanded ei kanna mingil moel tõe uurimise inimlikku pitserit, sest nad ületavad tunduvalt neid kitsaid piire, mida meie nende avastamiseks tõmbama oleme harjunud. Sageli kandub vastus küsimusest näiliselt kaugetele aladele, et asjakohaseid üksikasju õigesse vahekorda panna, oma õigele kohale asetada. Just selline teguviis on iseloomulik kehastumata, kõrgelt arenenud vaimu meediumlike sisenduste puhul, kuna teda ei takista meie teaduste, usundite, teooriate ja vaadete vastuolud, vaid ta püüab nende seesmise kokkukuuluvuse põhjal meile näidata, mis tema tunnetuse järgi selles tõele vastab.
Järgmine tunnus tõestamaks, et need teadaanded ei ole inimlikust intellektist tuletunud, on see, et nad annavad meile kaudsete või lähedaste seoste abil aimu puhtvaimsetest olukordadest, mis meie arusaamist ületavad ja mille kohta meil endal arusaamad ja järelikult ka vastavad sõnad puuduvad.
Sel tasemel lävimise tulemused ei ole unenäolised dramatiseeritud monoloogid, sest neid vahendanud naismeedium ei olnud üleskirjutamise ajal une seisundis ega ekstaasis. Väljenduste sisu ei ole meediumi hinge peegeldus, sest see ei ületa mitte ainult tema tunnetussfääri, vaid seisab isegi – nagu seda isiklike nõuannete ja manitsuste juures selgesti näha võib – tema ajakohaste vaadete ja tunnetega vastuolus.
Selle meediumi kaudu vastu võetud osalt spontaanseid, osalt küsimuste põhjal saadud ühe ja sama vaimu järjestikusi teadaandeid aastast 1890 kuni 1897 siin sõnatruult ja ilustamata edasi andes püüan ma täita kogujana ja levitajana selles lävimises mulle määratud ülesannet. Siinjuures ei ole ma üksikuid teadaandeid mitte kronoloogiliselt, vaid nii palju kui võimalik peateemade alusel järjestanud, et luua üks ühtne ja ülevaatlik pilt.
Selle raamatu avaldamine pakub tõsisele ja tõelisele uurijale võimalust edasijõudnud psühhograafia uuemaid tulemusi ulatuslikumalt uurida ja nende väärtuse ja sisu osas selgusele jõuda.
Ma olen teadlik, et need võivad esile kutsuda mõistmatust, vastuväiteid ja isegi teravat mahategemist. Ometi on see kõige selle saatus, mis ainult ühe aatomi võrra ületab maailma praeguse aja mõõdupuud, olles uus või väljendusviisilt võõras. Isegi see ülevaim, kunagi Maa peale toodud Kristuse ilmutus pidi läbi tegema möödapääsmatud kõrvaleheitmise, vasturääkivuse, tagakiusamise ja moonutatud käsitluse arenguastmed.
Sellegipoolest ei lasknud ma end mõjutada ja otsustasin seda vasturääkivusteta, harmoonilist Emanueli õpetust edastada neile arvutuile lugejaile, kelle praegustele vajadustele relatiivse tõe järele ta vastab – neile, kelle hinges uinub tõde ja kes rahutus tungis igatsevalt püüdlevad seda, mida see õpetus sihikindlalt teadvusesse toob. Nende aastate jooksul teostatud pideva lävimise tulemused laiendavad oma loogilise ülesehitusega kuni meie arusaamisvõime piirini meie väljavaadet kõrgematesse