Vaim Emanueli teadaanded. Bernhard Forsboom

MEEDIUMI VÕTMINE KÕRGE JA MADALA VAIMU VALDUSSE

      KÜSIMUS: Kui meedium vaim Antoniust5 tema parandamise eesmärgil meeleparandusele kutsus ja intensiivselt temale mõtles, võttis too meediumi täielikult oma valdusse ja väljendas end mehhaanilisel teel väga hästi. Kuidas oli võimalik, et puhas vaim teda oma inspiratsioonilistes teadaannetes kasutada võis, kui Antonius meediumi kaudu rääkis?

      Mulle on arusaadav, et seni, kuni vaim Antonius patus, vastuolus püsis, ei saanud ta puhast vaimu ei näha ega ära tunda, vaid nägi teda ainult heleda pilvena. Kas polnud nii, et Antonius meediumiga lävides aimas juhi siduvat võimu ehk kõrget vaimset jõudu millegi kaudu, mis tema jõude halvas ja võimetuks tegi?

      EMANUEL: Vaim Antonius võttis nagu iga teinegi vaim meediumi täielikult oma valdusse, kuni ta ennast tema kaudu väljendas, aga ainult seniks. Kui üks meedium annab ennast teatud vahendajaks kõrge ja madala vahel, siis võtavad vaimud vaheldumisi meediumi oma valdusse. See toimub juhi kontrolli all, kes oma kõrgema võimu ja sügavama seose abil võib meediumi silmapilkselt oma valdusse võtta, sundides madalat vaimu lahkuma. See toimub niipea, kui tekib oht meediumit tõsiselt kahjustada.

      On ükskõik, kas teadaanded toimuvad mehhaaniliselt või inspireeritult, meediumi momentaalne võtmine oma valdusse jääb samaks. Madalad vaimud väljendavad end sinu kaudu, mu kaitsealune, poolmehhaanilisel teel, sinu käsi pannakse kirjutama ja sa tead samal ajal, mida kirjutad.

      Antonius tundis sinu üleolekut, kui ta ennast sinu kaudu väljendas ja ei otsinud enam ühtegi kõrgemat vaimset võimu. Mida kõrgem on vaim, seda vähem väga madal vaim teda tunneb, kui just kõrge vaimu tahe seda tunnet esile ei kutsu. Nii sünnib aga ainult siis, kui sel on mõistlik otstarve. Kui õpetus on iseenesest hea ja ehe ning täidab oma otstarvet selle jaoks, kellele see antakse, siis ei ole õpetuse andjal tähtsust.

      11. MEEDIUMI KUTSE (spontaanselt)

      Tulevikule pead sa kartmatult silma vaatama – see tuleb Jumalast ja sina oled Jumala laps; selles ei saa midagi teisiti minna kui just nii, nagu on sulle kõige parem. Usk Tema isalikku armastusse ja Tema isalikku juhtimisse on sulle saanud nüüd kindlaks teadmiseks nagu mullegi ja kindlas teadmises lõpeb usk – vaim teab ja on rahul. Laps, kui ma sinuga sinust ja su kohustustest räägin, siis ei vaja see enam ühtegi kirjasõna. Mida sarnasemaks sa meile saad, seda paremini mõistad sa meid ilma sõnadeta – vaimu kokkupuutes vaimuga. Kui sa seetõttu neid tõdesid, milleni meie sind juhtinud oleme, tunnetanud oled ja omaenese vaimus koged, ei jää su vaim rahule enne, kui kogu jõust oma sügavaima tunnetuse järgi nendele elada tohib. Seega pead sa neid elada laskma.

      Sa tulid maailma ülesandega olla inimeste keskel vaim. Jumal andis sulle vajaliku kasvatuse, tunnetuse, kaitsevaimu ja juhi. Täna Teda, laps, sest Tema armastus kestab igavesti ja Tema armastuses on jõud – seista ja võita, vaimude sõja lippu kõrgel hoida, et seda sinult ükski vaenlane ega tormituul käest ei kisuks. Sõjalipp on vaim ja sina oled vaim, seisa Jumala jõuga ühendatuna kindlalt Jumala Maa peal. Jõud eksisteerib, läbistab kõike ja ootab, et teie teda võtaksite ja kinni hoiaksite. Nii ela üksi temale ja kui teised sind ei mõista, siis jäta nad ja oota. Ka Jumal ootab. Usud sa veel, mu laps, et tohid kartlikult elu läbida, silmad murelikult inimeste poole pööranud; kartlikult oodata, kuni spiritualism moeks on saanud? Selleks, et vooluga kaasa ujuda, ei ole jõudu tarvis. Sa pead tutvuma inimestega, kellel on samad huvid, kes otsides vaimsesse ellu tungivad. Sa pead neile meie õpetuse ilu näitama, su andumus peab olema säärane, et sulle piisab tunnetusest, et sa töötad kogu jõuga Jumala vaimsel tööpõllul. Isegi kui inimesed selle töö üle naeravad, ole sina kindel ja jää sedavõrd iseendaks, et teiste naer sulle takistuseks ei muutuks. Ole rahul, kui sinu ja Jumala vahel mingeid varje ei ole. Sa ei vaja üheaegselt päikese ja lambi valgust, seepärast vaata rahulikult üle mõistmatuse varjude, mis on sinu ja paljude inimeste vahel. Ela rahulikult edasi, nagu meie sind juhime, üksnes osates alati peamist kõrvalisest eraldada. Peamine on ustav kohusetäitmine vastavalt Jumalast antud ja saavutatud tunnetusele – inimeste otsused ja nende loba on kõrvaline.