Maestra. Л. С. Хилтон

Mu pea oli nüüd juba selge ja turvamüüridega ümbritsetud aedadest voogas märgade sirelite lõhna. Naeratasin, mõeldes, et kõik need tänavad, kus praegu pesitses jõukude viisi surmtõsise olemisega filipiinitaridest lapsehoidjaid ja poola töömehed paigaldasid keldrikorrustele hiigelbasseine, olid kunagi olnud ei midagi muud kui üks suur ja kurikuulus kõrgklassi bordell. Etty aktide kombel poseerivad naised ootasid siin raskete sametkardinate taga, et City’s töötavad armukesed koduteel nende juurest läbi astuks. London oli alati olnud hoorade linn ja selleks ka jäi.

      Lasin esimese korruse korteri uksekella, õel lasersilm mind üleni skaneerimas. Koorekarva krohvitud fassaadis kahe aknaorva vahel paikneva ukse avas omanik ise. Millegipärast olin oodanud, et seda teeb majapidajanna.

      „Kolonel Morris? Mina olen Judith Rashleigh,“ tutvustasin end kätt välja sirutades, „British Picturesist. Meil oli Whistleri etüüdide asjus kokku lepitud.“

      Ta norsatas midagi tervituseks ja ma astusin tema paksudes tvillpükstes taguotsa järel fuajeesse. Ma ei olnud küll oodanud silmipimestavalt kaunist ohvitseri, kuid sellest hoolimata pidin võpatuse alla suruma, kui mehe kollaste küünistega käsi hetkeks mul käest haaras. Väikesed tigedad silmad vibelesid hallineva hitlerivuntsi kohal, mis rippus tema ülahuule küljes nagu nälkjas suusahüppenõlval. Ta ei pakkunud mulle teed, vaid juhatas mind otsejoones umbsesse elutuppa, mille pastelltoonides kardinad olid ilmselgelt ülepakutud ja veidras kolklikus vastuolus seintel rippuvate erakordsete maalidega. Kolonel tõmbas kardinad eest ja ma silmitsesin tema Sargenti, Knellerit ja üht võrratut tillukest Rembrandti karikatuuri.

      „Kui imekenad pildid.“ Väärt vähemalt kümme miljonit. Nii et siin oli mul tõepoolest tegemist korraliku hindamisega.

      Ta noogutas enesega rahulolevalt ja kostitas mind veel ühe morsaliku norsatusega. „Whistleri joonistused on mul magamistoas,“ kähises ta teise ukse poole kiirustades. Magamistuba oli veelgi hämaram ja läpasem ning lehkas kirbelt kuivanud higi ja vanaaegse kootava kölni vee järele. Suurema osa ruumist võttis enda alla suur linade ja karvaste samblaroheliste tekkidega kaetud voodi. Pidin sellest külg ees mööduma, et pääseda kummutini, mille peale oli üles reastatud viis väikest pilti. Võtsin kotist taskulambi ja uurisin igaüht neist põhjalikult, kontrollides allkirjade vastavust ja avades väga hellalt raamid, et kontrollida paberi vesimärki.

      „Imekena,“ sõnasin ma. „Eskiisid „Thamesi sonaadi“ seeria jaoks, just nagu te ise ütlesite.“ Olin ise oma enesekindla ja kärmelt langetatud hinnanguga päris rahul.

      „Mul polnud selleks teid vaja, et seda teada saada.“

      „Loomulikult. Kuid kas te kaalute nende müügiks pakkumist? Itaalia näituse jaoks need päris sobilikud pole, aga kevadkataloogi sobiksid suurepäraselt. Loomulikult on teil olemas ka päritolutõendid?“ Päritolu oli meie äris äärmiselt oluline – pildi teekond kunstniku molbertilt läbi erinevate omanike käte ja müügisaalide, maali ehtsust tõendav dokumentatsioon.

      „Iseenesestmõistetavalt. Kuni ma paberid välja otsin, sooviksite äkki pilgu nendele peale visata?“ Ta ulatas mulle raske albumi. „Need on hilisest Victoria ajastust. Äärmiselt ebaharilikud.“

      Mul oli masendavalt selge eelaimdus, missugused koloneli ofordid välja näevad – vahest andsid sellest aimu need kaks kätt, mida tundsin oma tuharate järele haaramas ja neid kompimas. Ei midagi, millega ma toime ei tuleks. Raputasin käed lihtsalt eemale ja avasin albumi. 19. sajandi porno kohta polnud see sugugi paha. Pöörasin mõne lehe edasi, otsekui oleksin asjast tõepoolest huvitatud. Professionaalsust, muud polnud mul vaja. Siis tundsin aga üht kätt ümber oma rinna hiilimas ning äkitselt lebas ta kogu keharaskusega minu otsas, surudes mind järsult voodile pikali.

      „Kolonel! Lubage mind otsekohe püsti!“ Lasin kuuldavale oma parima ärritunud klassivanema intonatsiooni, ent olukord ei tundunud enam kuigi teatraalne. Ta keeras end külili, et oma jäledad kaarduvad sõrmed mulle seeliku alla toppida, surudes seejuures kehaga raskelt mu kopsudele. Roheline tekk lämmatas mind; ma ei saanud pead tõsta. Oli selge, et mu püüdlused teda eemale rapsida erutavad teda mingil viisil, sest ta surus mu paljastatud kaelale rõvedalt märja suudluse ja vinnas end veelgi rohkem minu otsa.

      Hingasin pinnapealselt ja ahmides – ma ei saanud õhku ja see ajas mind paanikasse. See on üks asi, mis mulle tõesti ei meeldi. Püüdsin peopesad enda alla suruda, et ta kätekõverduse liigutusega seljast maha heita, kuid ta litsus mu parema randme vastu voodit. Mul õnnestus pea paremale pöörata ja tema kaenla alt haisvat õhku ahmida. Tema Viyella särgi rinnaesine oli higist märg ja ta grimassis kortsuline nägu tuksles otse minu näo kõrval. Nii lähedalt vaadatuna olid ta hambad jõletult tillukesed, otsekui väljaarenemata pruunikad köndid.

      „Mis sa arvad?“ hingeldas ta oma tuhme silmi võrgutavalt kissi tõmmates. „Mul on selliseid veel palju. Videoid ka. Võin kihla vedada, et sinusugusele väiksele litale see meeldiks, mis?“