ja siis alles teistmoodi toitma. Võibolla üldse mitte toitma? Võibolla anda vaid mõnda taime natuke. Kõik taimed, see on toitumisviis. Toidulisandid on toitumisviis. Kui me ei muuda oma suhtumist toitumisse, siis tervemaks me ei saa. Teate ju seda väljendit, et me kaevame endale hauda lusika ja kahvliga? Vaat need lusikas ja kahvel on meil peas kinni.
Kolmas aste – see on vesi. Pöörake tähelepanu: me panime vee meelega kolmandale, mitte teisele kohale. Sest paljud teist alustavad veest. Aga veekogus sõltub sellest, mida ja kui palju me sõime. Šatalova joob ööpäevas 600ml vett. Me ükskord vaidlesime temaga sel teemal. Šatalova on 90-aastane. Ta tegi sellise triki: heitis selili üle laua ja tema jalgu hoiti kinni, et need õhku ei tõuseks. Ta kallutas end taha kuni puutus kätega maad ja tõusis taas püsti. Mitte keegi noortest sportlastest ei suutnud järgi teha… Kord läks ta 75-aastasena jala läbi Kara-Kumi kõrbe. Matka pikkuseks oli 500 km ja ta läks koos sportlaste grupiga. Šataloval oli kaasas vaid 1 l vett. Pealegi tõestas ta kõigile, et vanus ei ole üldse määrav tegur, et olla terve. Temal on tavaolukorras kindel arvestus, et päevas 600ml vett. Paljud arstid (ka mina), ei saanud aru, miks meil on nii erinevad arusaamad ja tulemused. Paljud teadlased kinnitavad samuti, et minimaalselt 1,5 liitrit vett ööpäevas. USA omad lausa soovitavad 3 l. Jaapani teadlased aga naeravad selle peale. Miks? Sest jaapanlaste menüü erineb kardinaalselt ameeriklaste omast.
Seega. Vett tuleb juua nii palju, et lahustada-lõhustada toit ja välja uhta mürgised ainevahetusjäägid. Kui süüa liha, kala, muna, pagaritooteid, vürtsikat, teravat ja soolast, siis tuleb ka palju juua. Kui aga süüa puu- ja juurvilju, siis vähem. Korraga tuleks süüa nii palju, kui mahub peopessa. Normaalne magu mahutabki 200-250g toitu. Kui sööte rohkem, siis venitate magu. Seega, kui sööte vähem, siis võite ka vähem juua. Kuna aga inimesed söövad suhteliselt palju, siis peaksid nad ka jooma vähemalt 1,5 liitrit vett. Kui te hakkate veel harrastama lahustoitumist, siis ka vee kogus langeb. Kui olete taimetoitlane, siis samuti ei vaja te 1,5 l. Asjaeestteisttaga ei ole vaja keha ülearu „läbi pesta“.
Inimestel on selline unikaalne asi nagu „janu“. Kahjuks ei ole janu esimene signaal veetustumisest, vaid 4. -5. Kui teil suu kuivab, siis see on juba sügav veetustumine. Pankreas on janus. Kui te ütlete arstile, et teil suu kuivab, siis ta paneb kohe diagnoosiks pankreatiit – kõhunäärme põletik. Tegelikult aga on tegu kõhunäärme rakkude kuivumisega. Pea 50 % haigustest on tingitud vähesest veest. Katarakt näiteks on seotud silmakristalli veetustumisega. Kuiv nahk, kuivad juuksed, krigisevad liigesed, kivide teke – kõik on vähese vee süü. Keemiat oleme kõik koolis õppinud: kui soolade kontsentratsioon vedelikus ületab teatud piiri, siis soolad sadestuvad välja.
Mis on kontsentratsioon? See on soola kogus 100ml-s vees.
Näiteks: 2g soola 100ml-s = 2 % soolalahus
2g soola 50ml-s = 4 % soolalahus
2g soola 25ml-s = 8 % soolalahus
Sama on soolhappega, mis meil maos on. Kui vesi läheb kehast ära, sadeneb sool välja. Seepärast ei ole olemas sellist asja nagu ÜLIHAPPESUS. Kuidas saaks magu seda toota? Kui toidu seedimiseks on vaja 2,5 g maohapet, siis magu eritab selle. Kui aga maos on 100ml vee asemel 2ml vett, siis kontsentratsioon on ka vastav. Inimene kurdabki, et tal kõrvetab. Muidugi valutab, kui rakud surevad. Siis arst teabki, et tal on ülihappesus ja soovitab tarbida alumiiniumsoola. Midagi lollimat ikka annab välja mõelda! Inimesele oleks vaja anda vett! Ja mitte see kord, vaid pidevalt. Regulaarselt.
Juua tuleks head, puhast, struktureeritud ja aluselit vett. Juua tuleks teda, piltlikult öeldes, kuni kõrvust voolama hakkab. Kõik läbi pesta, et konsentratsiooni organismis vähendada. Kui inimesel on neerukivid, see tähendab, et tal on uriin väga kontsentreeritud. Järelikult ka veri paks. Kui hommikune uriin omab keemia lõhna, siis on kehas vett vähe. Normaalne uriin on helekollane, peaaegu lõhnatu. Või omab meeldivat leiva lõhna. Kui peale pissimist haiseb kemps nagu oleks kass kusel käinud, siis tähendab ta joob vähe vett ja uriin on kontsentreerunud. Kui inimene higistab ja higi haiseb vängelt, siis tuleks juua vett ja mitte kasutada deodorante. Lümfi kaudu läbi higinäärmete väljub kolossaalne hulk mürke. Neid mürke saab lahustada ja välja viia ainult veega. Kõik, mis on looduses vees mitte- lahustuv, on meile mõttetu ja ohtlik. Mis lahustub – kasulik.
Kui panna munakoor või kriiditükk vette, siis nad ei lahustu. Ligunegu, palju tahes. See on aga tõsine mure. MIKS me ise tarbisime kaltsiumglükonaati vanasti ja andsime lastele, rasedatele? Sest meil on psühholoogiaga suured probleemid… Vähe sellest, et me oleme harimatud, oleme me veel ka väga usaldavad. Arst ju soovitas… Apteegis müüakse ju… MITTE ÜKS MINERAAL, MIS EI LAHUSTU VEES, EI OLE ORGANISMILE VAJALIK! Ta on vaid koormaks. Sellised on Panangiin, mida soovitavad arstid, kaltsiumglükonaat, raua soolad, paljud vees mitte lahustuvad vitamiinid jne. KEEMIAT EI OLE KEEGI ÄRA MUUTNUD!!! (Tõlk. Kellel on apteegist ostetud mineraalide kompleks, igasugu kaltsiumi tabletid – Calcigran; GNLD Kal-Mag ja muud taolised – proovige, kas lahustub ära!)
Neljas aste – parasiidivastane programm. Puhastumine peab olema kindlasti ühendatud parasiiditõrjega. Siin aga on mitmeid ohte. Millegi pärast, kui on juttu parasiitidest, siis eeldatakse, et tegu on ussidega. Meie kehades on ka mitmeid muid parasiite: seened, viirused, algraksed, bakterid… Kõigil, kellel on kandidoos, psoriaas, ekseem, neurodermiit jmt., neil on seenhaigused. Seega tuleb teha „seeneravi“, mitte „ussitõrjet“. Seeneravi võib kesta väga kaua. Vahel pea pool aastat ja see peaks olema enne muid puhastusi.
Enamus puhastusi, mida teostab meie meditsiin, on ebaefektiivsed. Näiteks kooloni monitooring. Kui inimene tegi endale 5 korda 30 liitri veega puhastuse ja sai lahti suurest hulgast mürkidest ja roojakividest, siis see ei tähenda, et ta saab lahti nüüd ka psoriaasist. See on seen. Teha tuleks vastupidi. Enne seen ja siis koolon. Tegelikult kooloni kallale võib asuda juba seeneravi ajal. Kompleksselt.
Kui me lähme arsti juurde diabeediga, siis ei tuleks alustada kohe suhkrut alandavate tablettidega. Kujutage endale ette, et teie veresoontes keerleb veri, milles on 3 supilusikatäit suhkrut. Tähendab veri on magus. Milliste tablettidega saab suhkru verest välja??? KUHU see kaob? Ta juba on seal! Seega tablett on illusioon psühholoogilisel tasandil. Mida saaks ette võtta magusa vere suhtes? Seda saaks veega lahjendada ja neerude kaudu välja uhada. Ainult nii saab verest suhkru välja. Seega esimene sümptom, mis teil on – janu, näitabki, et keha tahab suhkrust lahti saada. Mitte tabletti. Kas kellelegi on arst öelnud, et ta tarbiks rohkem vett? Vastupidi, ütlete, keelas joomise ära… Seepärast tuleb paljud asjad ümber vaadata.
Filmi „Vee suur saladus“ esilinastusel ajakirjanikud jagunesid kahte leeri: esimesse 95 % ja teise 5 %. 95 % neist reageerisid negatiivselt. Kui neilt küsiti, millest film rääkis, siis 1 ajakirjanik 5 %-i hulgast väitis, et Jumalast ja et me peaks olema paremad. Et ei tohiks „paljundada halba“ kõiksusesse, sest peaaegu igal pool on vesi. Me ise oleme peaaegu vesi – 70 %. Seega saab meie aju kergesti läbi vee programmeerida. 95 % vaatajatest aga ei saanud aru, et tegu oleks üleskutsega headusele.
Informatsiooni vee kohta suudavad vastu võtta vaid osad. Aga millega me joodame oma lapsi? Minge vaadake McDonaldsisse, kus on lapsed eri vanuses. Nad joovad Coca Cola’t. Mis toimub??? Teie, lugejad, olete vist need, kes tahaks midagi muuta ja olete nõus võtma vastu informatsiooni. Õiget ja kasulikku infot. Kasvõi vastu võtta. Järgmine etapp oleks omaks võtta ja siis tegutseda vastavalt. Kui te usute, et vesi on ainuke jook, mida tuleks juua, siis võite seda infot ka edastama asuda.
Kui te aga ise joote teed, kompotti, kohvi, mahla ja lisaks sellele 1,5 l vett, siis ma kinnitan teile, kahjuks ei muutu teie kehas eriti midagi. Kui te joote vedelikke suhtes 1: 1, siis ei ole üldse asjast kasu. Päevas võiks juua näiteks tassikese teed. Nii teevadki need rahvused, kes kaua elavad. See ei pruugi teile kohe kohale jõuda.
Ivan Julma ajal elas Venemaal, nagu ka Hiinas, 250 miljonit inimest. Praegu on Hiinas 1,350 miljardit inimest, aga Venemaal 140 miljonit. Venelased on peaaegu välja suremas. Kahjuks on sama jube demograafiline situatsioon ka Ukrainas. Need, kes saavad selle informatsiooni, omavad šansse elada tervelt ja kaua. Infot igaüks ei saa.
Viies