Tagasivaade. Mae Antsu

ees. Meil oli kaks tuba, mille vahel uks. Meil öeldi: eestuba ja tagatuba. Tol ajal ruutmeetritest ei räägitud, kuid sisustust arvestades võis põrandapinda olla umbes kolmkümmend ruutmeetrit, pigem üle kui alla. Toad olid enam-vähem ühesuurused. Talveks pandi ette topeltaknad, topiti praod tihedalt täis ja kleebiti paberiribad peale. Talvel sai tuba tuulutada ainult õhuakna kaudu. Ahju meil ei olnud. Korterit küttis pliit ja üsna paks soemüür. Korteri üür oli 20 krooni kuus.

      Mööbli valmistas isa ise. 1938. aastaks, kui kooli läksin, oli ta valmis saanud mõlema toa mööbli.

      Tagatoas olid minu ja isa-ema voodid, kaks öökappi, kolme poolega riidekapp ja madal tualettlaud suure peegliga, millel oli veel kaks hingedel liikuvat külgpeeglit, et peegli ees seisev inimene näeks ennast täies pikkuses ka selja tagant. Õmblejal pidi selline peegel olema. Kõik need mööbliesemed olid kaetud heleda tammevineeriga, ümarad nurgad ja riidekapi keskmine uks aga poleeritud pähklivineeriga. Tagatoas olid veel raadiolaud ja akna all jalaga õmblusmasin. Kui ma juba koolis hakkasin käima, tegi isa ühe sahtlipoolega kirjutuslaua, millele toetus kolme vahega riiul raamatute jaoks. Kirjutuslaud ja riiul olid kaetud tumedaks peitsitud tammevineeriga nagu raadiolaudki. Voodite madratsid, peeglid ja raadio olid ostetud, kõik muu isa tehtud.

      Tagatoas minu voodi otsast tubadevahelise ukseni oli minu nukutoa koht. Seal seisis vitstest punutud suur nukuvanker Illiga. Illi oli mu kuuenda sünnipäeva kink, isa, ema ja tädi Salme kingitus. Illi oli suur nukk, kellel peas pärisjuuksed, ja kui ta pikali oli, pani ta silmad kinni. Tal olid sokid, sussid, aluspesu ja mitu kleiti. Tavaliselt istus ta vankris. Väikesi, pihus hoitavaid nukke oli mul rohkem. Nukutoa mööbel, sööginõud ja muu mänguks vajalik pudipadi oli öökapis. Kui ma nukkudega kodu mängisin, laotasin asjad põrandale, aga kui mäng oli mängitud, panin kõik tagasi öökappi: tuba pidi alati korras olema.

      Eestuba. Välisuksest tulles paremal korstnajalg ja pliit, ukse kõrval vasakul nagi ja edasi välisseina poole lai pink veeämbri ja silmapesukausiga. Pingi all solgiämber. Välisseina ääres seisis köögikapp, millel ema valmistas toidu ette ja mille sisemuses olid söögitegemiseks vajalikud vahendid. Enne hoovi avanevat akent seisis otsaga vastu välisseina puhvet, mis jagas eestoa kaheks: välisukse poole jäi köögiosa ja akende poole söögiruum. Puhveti alumine kolme uksega kapp oli täis toidunõusid, ülemises klaasustega väiksemas kapis olid Lorupi klaasnõud. Puhveti vastas iluaeda avaneva akna seinas oli diivan, seljatoeks kolm patja ja otstes painutatud rauale toetuvad suured rullid. Tigudiivan öeldi see olevat. Diivani ja puhveti vahel oli ümmargune laud, mille plaadi sai lahti tõmmata ja ühe või kahe vaheplaadiga ovaalseks muuta, nii et laua ümber tekkis rohkem istekohti.

      Söögilaud ja puhvet olid tumedaks peitsitud tammevineeriga kaetud, nurgad ja puhveti alumise kapi keskmine uks aga poleeritud pähklivineeriga. Toolidel kindlat kohta ei olnud ja need olid ostetud. Pliidi otsa juures oli taburet padjaga. See oli Printsu koht.

      Mu isa ei olnud tisler, aga ma nägin, kuidas ta meie üsna suures kuuris tööst vabal ajal, eriti pikkadel suveõhtutel, mööblit tegi. Ta muretses endale puutööks vajaliku höövelpingi ja tööriistu, mis rippusid seinal või olid kastides. Kus ta puutööd õppinud oli? Isa öelnud emale, et head inimesed õpetasid. Võib-olla töötas ta kodukohas kellegi käe all enne Tallinnasse kroonusse tulekut, võib-olla õpetas teda Adeele mees Jaan, kui nad Nõmmel ehitustööd tegid. Kust ta materjali sai? Võib-olla Matsoni laost? Sinna tuli osa kaupa laudadest kokkulöödud kastides. Kastilaudadega köeti lao kontori raudahju. Võib-olla isa ostis materjali, võib-olla kasutas mahakantud materjale. Mina, tüdruk, huvitusin rohkem ema tegemistest. Isa tehtud mööbel lihtsalt oli. Võib-olla oli mu isa selline inimene, kes tahtis oma kätega midagi teha. Ma ei mäleta, et ta kunagi oleks meeste seltskonnas istunud ja meestega meestejuttu rääkinud. Tema alati tegi midagi.