Turvaline internet. Digimaailma teejuht. Diana Poudel

Kids Online'i uuringu järgi omavad 22% 9–10-aastastest ja 53% 11–12- aastastest lastest kontot Facebookis.¹

      Justine Sacco kurikuulus säuts

      Justine Sacco oli 30-aastane naine, kes töötas rahvusvahelises firmas kommunikatsioonijuhina. 2013. aastal otsustas ta külastada oma peret Lõuna-Aafrikas ning Heathrow’ lennujaamas lennukit oodates postitas Twitteris säutsu: „Lähen Aafrikasse. Loodan, et ei saa AIDSi. Teen lihtsalt nalja. Ma olen ju valge!“

      Kuvatõmmis Justine Sacco säutsust (allikas: Huffingtonpost)

      Sel hetkel oli tal Twitteris 170 jälgijat. 30 lennujaamas veedetud minuti jooksul ei tulnud postitusele ühtki reaktsiooni. Siis lülitas naine telefoni välja ja istus lennukile. Reis kestis 11 tundi.

      Kui lennuk kohale jõudis ja Justine uuesti telefoni sisse lülitas, hakkasid kohe tulema erinevad kõned ja sõnumid. Selgus, et 11 tunni jooksul oli tema säuts muutunud üheks kõige enam tsiteeritavaks sõnumiks Twitteris ning seda jagati tuhandeid kordi. Ühtlasi oli sellest saanud uudis, mida kajastasid meediaväljaanded üle maailma. Kuigi Justine kustutas oma algse sõnumi, ei peatanud see info levimist. Teised kasutajad olid salvestanud hulgaliselt ekraanitõmmiseid ja pigem motiveeris see solvunud inimesi teemat veel aktiivsemalt üleval hoidma.²

      Sellel lool pole õnnelikku lõppu – naine vallandati ja kogu jama jääb teda saatma läbi elu. Aga see on hea näide, kuidas sotsiaalmeedias võib vähem kui 140 tähemärgi ja poole ööpäevaga aastatepikkusele tööle ja kogutud mainele vee peale tõmmata.

      Praktiline ülesanne

      Kuigi täiesti piisab, kui inimesel on igapäevaseks kasutamiseks maksimaalselt 2–3 põhilist sotsiaalmeedia kontot, ei tee lapsevanema rollis kindlasti paha olla kursis veidi laiema valikuga:

      @ Mine Twitterisse aadressil twitter.com/search-home ja püüa leida mõned säutsud sind huvitaval teemal.

      @ Pinteresti otsingut ei saa kahjuks ilma kontota kasutada, aga kui sulle pakub huvi käsitöö, kokandus või meisterdamine, loo konto pinterest.com lehel ja vaata seal ringi.

      @ Ka Instagramis saab ringi kolada ilma kontot tegemata. Mine vaata, milliseid pilte Eesti kohta on postitatud instagram.com/explore/tags/eesti/. Seejärel saad juba üles otsingukasti sind huvitava otsingusõna kirjutada või mõnda kasutajat otsida.

      @ LinkedIn nõuab andmete vaatamiseks kontot, aga antud portaali soovitaksin igal juhul konto teha. See on suurepärane võimalus enda Google'i otsingutulemusi ise paremini hallata. Praegu aktsepteerivad juba paljud firmad paberkandjal CV asemel ka linki LinkedIn profiilile.

      @ Snapchat nõuab konto loomist ja see tasub teha, kui su laps on aktiivne kasutaja.

      Kuidas teemat algklassilapsele selgitada?

      Kui laps loob konto sotsiaalmeediasse, on see kaudselt umbes sama, kui ta läheks kooli. Me ju ei seleta esimesse klassi minevale lapsele kõike, mis me kooli kohta teame? Pigem anname talle juhiseid ja soovitusi samm-sammult. Sama loogika toimib ka sotsiaalmeediaga. Oluline on mõista, et see on üks koht, kus laps toimetab omapäi ja seal toimuv on tema jaoks oluline.

      Niisiis, kui uurite õhtul lapselt, kuidas koolis läks, küsige sedagi, kuidas tal läks Facebookis/Snapchatis/Instagramis jne. Kas ta leidis seal äkki uusi sõpru või nägi midagi põnevat? Kahjuks vastas EU Kids Online'i uuringus 35% noortest vanuses 9–16 aastat, et nende vanemaid ei huvita, mida nad internetis teevad. See number on masendavalt suur ja loodan, et kui sa enne pole huvi tundnud, siis järgmine kord lapsega suheldes seda juba teed.

      Kõige parem oleks end hoida pidevalt kursis rakendustega, mida su laps sõpradega suhtlemiseks ja info tarbimiseks igapäevaselt kasutab, ja neid ka ise kasutama õpiksid. Mina isiklikult keeldudesse ei usu – pigem eelistan lapsega kokkulepet, et ta võib teha konto hetkel populaarsesse rakendusse või sotsiaalmeediakanalisse tingimusel, et ta kutsub ka mind sinna ja lisab sõbralisti. Vajadusel vaatame ka koos üle konto seaded ning muudame neid privaatsemaks.

      Näiteks kaks aastat tagasi oli vähemalt Laagri kooli 2. klassi tüdrukute seas väga populaarne rakendus Musical.ly, kus sai postitada lühikesi karaokestiilis muusikavideoid. Neiud olid teinud kontod oma pärisnimedega, popvideoid üritati järgi teha voodil lebades või oli video tehtud segamini toa taustal. Selle asemel, et niisugust tegevust ära keelata, oli mul nüüd mitu head teemat, mida lapsega läbi arutada. Kuigi tänapäeval ei ole see rakendus enam nii populaarne mu oma lapse tutvusringkonnas, on need teadmised üle kantavad ka teistele muusikarakendustele.

      Mida me sellest õppisime?

      @ EesnimiPerekonnanimi ei ole sotsiaalmeedias alaealiste jaoks sobiv kasutajanimi.

      @ Fotodel ja videotel peab alati korrektselt riides olema – liiga paljastavad riided ei ole sobilikud.

      @ Tuba peab olema korras ja taust neutraalne.

      @ Video taustale ei tohiks jääda inimesi, kes ei ole andnud oma nõusolekut osalemiseks.