Maru lugu. Aarne Mägi

ise kogu aeg mõeldes, kuidas alustada.

      „Mul on tunne, et täna oli see päev, kui ma sain suureks,” ütlesin kindlameelselt. Vanaema võttis mu käe oma kätesse, mille soonelisi pihke olin ennegi tundnud.

      „Ja miks sa arvad, et see just täna juhtus?”

      Mul polnud vähimatki tahtmist hakata ümber jutustama kogu seda lugu Arksiga, mis koolist koju tulles oli juhtunud. Ja sellepärast ütlesin sama veendumusega sama lause mis Arks, kui ta oli oma koolikoti vastu maad virutanud: „Jõuluvana pole olemas, päkapikke pole ka.”