Maria Malksoo

Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse


Скачать книгу

Kokkulepe)

      GATT General Agreement on Tariffs and Trade (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe)

      G7 Group of 7 (7 riigi rühmitus)

      G8 Group of 8 (8 riigi rühmitus)

      G77 Group of 77 (77 riigi rühmitus)

      GWP Global Warming Potential (globaalse soojenemise võimalikkus)

      HDI Human Development Index (inimarengu indeks)

      HIV Human immunodeficiency virus (inimese immuun-puudulikkuse viirus)

      HRW Human Rights Watch (Inimõiguste Valve)

      IBRD The International Bank for Reconstruction and Develop-ment (Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengu-pank)

      12

      ICISS International Commission on Intervention and State Sovereignty (Rahvusvaheline Komisjon Intervent-siooni ja Riikliku Suveräänsuse Uurimiseks)

      ICSID International Centre for Settlement of Investment Dis-putes (Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvus-vaheline Keskus)

      IDA International Development Association (Rahvusvahe-line Arenguassotsiatsioon)

      IFC International Finance Corporation (Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon)

      IFPRI International Food Policy Research Institute (Rahvus-vaheline Toidupoliitika Uurimisinstituut)

      IGO Intergovernmental Organization (valitsustevaheline organisatsioon)

      ILO International Labour Organization (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon)

      IMF International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuu-tafond)

      INGO International Non-governmental Organization (Rah-vusvaheline Valitsusteväline Organisatsioon; rahvus-vaheline vabakond)

      ISIS/ISIL Islamic State of Iraq and the Syria (Levant) (Iraagi ja Süüria (Levandi) Islamiriik)

      ITU International Telecommunication Union (Rahvusva-heline Telekommunikatsiooni Liit)

      IUCN International Union for Conservation of Nature (Rah-vusvaheline Looduskaitseliit)

      KFOR Kosovo Force (Kosovo Relvajõud)

      KHE kvalifitseeritud häälteenamus

      KOF Konjunkturforschungsstelle, ETH Zürich (Zürichi teh-nikakõrgkooli Konjunktuuriinstituut)

      LDC Least Developed Countries (vähim arenenud riigid)

      LIEO Liberal International Economic Order (liberaalne rahvusvaheline majanduskord)

      MDSD Most Different Systems Design (erineva süsteemi meetod)

      MERCOSUR Mercado Común del Sur (Lõuna Ühisturg)

      MIGA Multilateral Investment Guarantee Agency (Investee-ringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur)

      13

      MSSD Most Similar Systems Design (sarnase süsteemi meetod)

      NAFTA North American Free Trade Agreement (Põhja-Amee-rika Vabakaubanduslepe)

      NATO North Atlantic Treaty Organisation (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)

      NGO Non-governmental organization (vabakond)

      NIEO New International Economic Order (uus rahvusvahe-line majanduskord)

      OAPEC Organization of the Arab Petroleum Exporting Count-ries (Naftat Eksportivate Araabia Maade Organisat-sioon)

      OAS Organization of American States (Ameerika Riikide Organisatsioon (ARO))

      OECD Organisation for Economic Co-operation and Deve-lopment (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi-satsioon)

      OEEC Organisation for European Economic Co-operation (Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon)

      OPEC Organization of the Petroleum Exporting Countries (Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon)

      OSCE Organization for Security and Co-operation in Europe (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon)

      PFLP Popular Front for the Liberation of Palestine (Palestiina Vabastamise Rahvarinne)

      QCA Qualitative Comparative Analysis

      QMV Qualified majority voting (kvalifitseeritud enamus-hääletus)

      R2P Responsibility to Protect (vastutus kaitsta)

      RKK Rahvusvaheline Kriminaalkohus (International Criminal Court – ICC)

      RKT rahvamajanduse kogutulu

      RO/RVO rahvusvaheline organisatsioon

      RÜ Regionaalsed ühendused

      SDR Special drawing rights (laenamise eriõiguste süsteem)

      SEATO South-East Asia Treaty Organisation (Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon)

      SKT sisemajanduse kogutoodang

      SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus

      14

      TGO Trans-governmental Organisation (valitsusasutuste organisatsioon)

      TNO Transnational organisation (transnatsionaalne organi-satsioon)

      UK United Kingdom (Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik)

      UNCTAD United Nations Conference on Trade and Development (ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents)

      UNDP United Nations Development Programme (ÜRO Aren-guprogramm)

      UNEP United Nations Environment Programme (ÜRO Kesk-konnaprogramm)

      UNFPA United Nations Populations Fund (ÜRO Rahvastiku-fond)

      UNMIK UN Interim Admistration Mission in Kososvo (ÜRO ajutine haldusmissioon Kosovos)

      USA United States of America (Ameerika Ühendriigid)

      USD United States dollar (Ameerika Ühendriikide dollar)

      VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon

      WCED World Commission on Environment and Development (Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon)

      WTO World Trade Organisation (Maailma Kaubandusorga-nisatsioon)

      ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

      Eessõna

      Eiki Berg, Andres Kasekamp, Raul Toomla, Rein Toomla

      Selle õpiku koostamise põhjus oli lihtne – rahvusvahelisi suhteid õpitakse ja õpetatakse mitmes Eesti ülikoolis. Neis ülikoolides, kus rahvusvahelisi suhteid õpetatakse pea- või kõrvalerialana, aitab sissejuhatav õpik üliõpi-lastel teha esimese sammu saamaks selles valdkonnas eksperdiks. Seal, kus rahvusvahelisi suhteid õpetatakse üldainena, aitab see õpik rikastada õppeprotsessi, pakkudes muude erialade üliõpilastele võimaluse mõista maailma laiemalt.

      Me loodame, et õpiku kasutussfäär ei piirdu üksnes rahvusvaheliste suhete õppimise ja õpetamisega. Me loodame, et selle õpiku ilmutamisega aitame kaasa ühiskonnas toimuvale arutelule nii rahvusvahelisest elust tervikuna kui ka Eesti rollist ja võimalustest rahvusvahelises poliitikas.

      Käesolev õpik on eestikeelses teadusruumis esimene, mis katab sisse-juhatavalt rahvusvahelised suhted kui akadeemilise uurimisvaldkonna. Selles tähenduses korrastab õpik terminoloogiat ja paneb aluse selle täiendamisele. Olles küll sissejuhatav, annab ta võimaluse edasi liikuda probleeme täpsustades ja sügavuti avades. Niiviisi saab õpik ka meie tea-duskultuuri koostisosaks.

      Õpiku ülesehitus on teooriapõhine. Maailma ja seal sees toimuvat on võimalik tõlgendada mitmeti. Neli-viis teooriat on peamised, mis on seadnud ülesandeks ülemaailmsete poliitiliste protsesside lahtiseletamise. Iga õpiku peatükk annabki ülevaate sellest, kuidas ühte kitsamat prob-leemi on võimalik analüüsida erinevatelt alustelt lähtudes. Me arvame, et niisuguse ülesehitusega