Murdeajastu. Marko Mihkelson

doktriini kavandit?

      Me oleme selle vastu, et meie piiridele tuleksid NATO sõjajõud. Sakslased on juba Tšehhias, on juba Poolas. Miks? Me oleme selle vastu. Kui Balti riigid, Ukraina, Valgevene tahavad olla neutraalsed, siis on see parim variant.

      Kui nad aga liituvad blokiga, siis sunnitakse neid puhastama NATOlaste saapaid, seal rajatakse tuumaobjektid. Balti riikidel ei tule sellest midagi välja. Kui äkki algab sõda, siis see algab just nimelt seal, Baltikumis.

      Nii sakslastele kui ka venelastele on kasulik, et diviisid põrkuksid kokku Baltikumis. Seal saab olema omamoodi polügoon, nagu Tšetšeenia praegu.

      Poola, Valgevene, Balti riigid olid teise maailmasõja ohvrid. Kas te tahate olla ka kolmanda maailmasõja ohvrid? Kui ei, siis olge neutraalsed.

       Mis juhtub, kui NATO peaks laienema ida suunas?

      See tähendab sõda. Nii nagu Bonaparte ja Hitler liikusid itta, algasid suured sõjad. Ükskõik milline Ida-Euroopa riik ka ei astuks NATO koosseisu, muutub ta tulevase sõja ohvriks.

       Kas uus külm sõda on paratamatus?

      Külm sõda on kuuma sõja eelmäng. See pole lõppenud ega lõpe kunagi. Alati jäävad lahkarvamused.

       VÕIMALIKUD STSENAARIUMID:

      A. NATO laienemise korral moodustab Venemaa sõjalise liidu eeskätt Valgevenega. Teostub Euroopa uus jagamine. Venemaa paigutab oma taktikalise tuumarelva Valgevene territooriumile ja Kaliningradi oblastisse. Balti riikide liitumisel NATO-ga viiakse väed nende territooriumile või blokeeritakse nende rannikuriba. Pärast seda, kui NATO on rünnanud Venemaad taktikalise tuumarelvaga, antakse vastulöök NATO löögigrupeeringu esimese ešeloni pihta Tšehhis ja Poolas.

      B. Kasutades ära Balti riikide ja eeskätt Eesti soovi astuda NATO-sse, korraldavad Moskva eriteenistused mässukatse Narvas või mujal, kus elab tihedamalt Venemaa kodanikke. Oodatakse reaktsiooni ning seejärel tegutsetakse oma kodanike kaitseks kuni selleni välja, et tuuakse väed Eesti ja teiste Balti riikide territooriumile.

      1 Luup, oktoober 1995, nr 1, lk 48–49. [ ↵ ]

      Veriste kätega Euroopasse^[1.]

      Nüüd on siis selge, et tänapäeva Euroopas on võimalik poliitiliselt edukas olla ka siis, kui su käed on määritud tuhandete süütute inimeste verega. Ma loodan, et eksin, kui väidan, et Venemaa vastuvõtmine Euroopa Nõukogu liikmeks oli samm, mida tulevikus tuleb Euroopal endal veel kahetseda.

      Hämmastav, kuid hääletamise eel ei käinud põhivaidlus sugugi selle üle, mida on teinud Venemaa demokraatia arendamisel ja inimõiguste kaitsel. Hoopis enam olid eurooplased mures selle üle, kumb on parem, kas isoleerunud või integreerunud Venemaa.