nagu nad teevad. Kehvad otsused võivad olla tingitud kehvadest nõuannetest, valest nõuandjast või valest otsustamismetoodikast. Nii mitmedki algajad investorid pühendavad liiga vähe tähelepanu investeerimisest aru saamisele ja nende käsutuses olevatele valikutele. Võib juhtuda, et nad pühendavad oma investeerimisportfelli haldamisele isegi vähem aega kui oma puhkuse planeerimisele või auto valimisele!
Mõistlike investeerimisotsuste tegemine on osa finantskirjaoskusest. Finantskirjaoskus on võime mõista, kuidas raha maailmas funktsioneerib: kuidas inimesed raha teenivad või saavad, kuidas nad rahaga ümber käivad ja kuidas nad seda suurema jõukuse loomiseks investeerivad. Finantsiline kirjaoskus viitab ka oskuste ja teadmiste kogumile, mis võimaldab inimestel teha teadlikke ja tõhusaid otsuseid ning kasutada kõiki oma finantsressursse. Finantskirjaoskus on tähtis, sest paljud inimesed korraldavad oma rahaasju omaenda heaolu tagamiseks puudulikult. Kehv finantskirjaoskus läheb inimestele igal aastal maksma kümneid miljardeid dollareid.
Finantskirjaoskamatus on nagu vihmavalingus olles püüda vihmapiiskade vahel hüpelda, kuid […] lõpuks saate ikkagi märjaks.
Johnnie Dent jr
Finantskirjaoskajaks saamine nõuab tavaliselt tundidepikkust õppimist ja jõupingutust ning tavaliselt saavutatakse see pika aja jooksul.
Ehkki finantsiliselt vormi jõudmine võib näida hirmutav eesmärk, ei ole see teostamatu unistus juhul, kui olete valmis otsima abi. Ehkki ka targad investorid teevad vigu, lasevad psühholoogilistel eelarvamustel oma otsuseid mõjutada ja komistavad investeerimislõksudesse, teevad nad seda kindlasti harvem kui nende vähemtaiplikud kolleegid. Väiksemate erialaste teadmistega investorid peavad oma finantsvikatit ihuma.
Kust alustada
Investorid leiavad end vahel samalaadsest olukorrast, kus Alice oli Lewis Carrolli raamatus „Alice Imedemaal“. Teelahkmele jõudnud, küsib Alice Irvik Kassilt:
Alice: Kas Sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?
Irvik Kass: See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda.
Alice: Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu.
Irvik Kass: Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed.
Alice: – kui ma ikka kuskile jõuan.
Irvik Kass: Oh, selle peale võid kindel olla, kui sa ainult kõnnid küllalt kaua.1
Siht ilma plaanita on lihtsalt soov.
Antoine de Saint-Exupery
Selle loo moraal seisneb selles, et alustada tuleb algusest, ja tuleb teada, millist teed mööda minna. Nagu pesapallimeeskonna New York Yankees kuulus mängija ja pesapallikuulsuste halli liige Yogi Berra on kord öelnud: „Pead olema ettevaatlik, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, sest sa ei pruugi sinna jõuda.“ Erinevalt Alice’ist peaksid investorid oma investeeringuid planeerides tuginema selgetele eesmärkidele ning seejärel otsustama, milline on nende saavutamiseks asjakohane tee. Kahjuks tõmbavad paljusid investoreid kaasa uusimad investeerimise moeröögatused või nad keskenduvad lühiajalisele investeerimistulule – selle asemel, et järgida kava, mis peaks aitama neil oma pikaajalisi eesmärke saavutada.
Investorid võivad oma finantseesmärkide saavutamiseks järgida mitut erinevat rada. Üks rada on „minna üksinda“. Kui teil on kavatsus oma investeeringuid hallata ise, siis tahate olla veendunud, et olete piisavalt pädev seda tegema. Teine võimalus on kasutada kvalifitseeritud spetsialisti teenuseid. Koostöö finantsnõustajaga ja ise oma finantsplaanide seadmine ei välista teineteist. Isegi kui otsustate kasutada finantsnõustaja teenuseid, peaksid teil olema vähemalt elementaarsed teadmised isiklike rahaasjade haldamisest, eriti investeerimisest – et mõistaksite nõuandeid, mida saate ning teaksite, milliseid küsimusi esitada. Koostöö tegemine investeerimisnõustajaga ei tähenda sugugi veel seda, et võite omaenda vastutusest loobuda. Kolmas võimalus on kasutada robotnõustajat. Need uued digitaalsed platvormid suudavad investeerimisportfelli hallata vaid murdosa eest neist kulutustest, mis kulub inimnõustajale, kuid neil on ka mitmeid puudusi.
Parim viis oma investeerimisedu mõõta ei ole mitte vaadata, kas lööte turgu või mitte, vaid see, kas olete pannud paika finantskava ja käitumispõhimõtted, mis tõenäoliselt viivad teid sinna, kuhu tahate jõuda.
Benjamin Graham
Olenemata sellest, millise tee valite, algab protsess ikkagi oma finantseesmärkide paika panemisest. Üldiselt on investeerimise põhieesmärk jõukuse loomine. Kui olete juba jõukas, siis on teil vaja oma vara säilitada. „Jõukas“ olemine on inimesiti erinev ja sõltub suuresti teie meelelaadist ja elustiilist. Võib-olla tähendab jõukas olemine seda, et teil puuduvad rahalised piirangud ja teie vara ületab mingi konkreetse taseme, või et te ei pea enam tööd tegema. Ükskõik kuidas te jõukust ka ei määratleks, on investeerimise põhieesmärk selle loomine.
Tehes kõike ise
Kui otsustate minna isetegemise või ise enda juhendamise teed, peate haldama ise oma rahaasju, sealhulgas ka oma investeeringuid. Enamikele on rahalise heaolu, sh pensioniplaneerimisest saanud ülesanne, millega püütakse iseseisvalt hakkama saada. Miks? Inimesed ei tööta üldjuhul organisatsioonides, mis pakuvad neile konkreetseid finants- või investeerimisnõuandeid. Seega peate ise arendama oma oskusi isiklike rahaasjade majandamiseks. Isegi kui te töötate organisatsioonis, mis pakub kogumispensioniskeemi, on finantsmaailmas toimunud nihe määratud väljamaksega pensioniskeemidelt määratud sissemaksetega pensioniskeemidele ning viimati nimetatutest on nüüdseks saanud erasektoris valdav eelistus. Määratud väljamaksega pensioniskeemis lubab tööandja pensioniks kindlat kuumakset, mis on ette määratud valemiga, mis arvestab tööandja sissetulekute ajalugu, töötamise aega ja tema vanust. Nende maksete tegemise riski kannab tööandja. Seevastu määratud sissemaksetega pensioniskeemide puhul teevad tööandjad ja töötajad kindlaid makseid isiklikule kontole, kust need summad edasi investeeritakse. Töötaja otsustab, kuhu see raha investeeritakse ning seega on investeerimisrisk ja teenitud tulu tema, mitte tööandja kanda. Niisiis on teadmine, kuidas oma rahaasju planeerida ja raha investeerida, muutunud tähtsamaks kui kunagi varem.
Kulub pool elu enne, kui mõistate, et elu on üks isetegemise projekt.
Napoleon Hill
Hästi informeeritud erainvestorid võivad sageli üsna kenasti omal käel hakkama saada, eriti kui neil on hoolikalt koostatud investeerimiskava ja nad järgivad seda usinalt. Kahjuks saboteerivad paljud inimesed tahtmatult oma seatud finantseesmärkide täitmise väljavaateid, rikkudes mõistlike investeerimiskavade tingimusi. Algajad investorid kipuvad omal käel turul tegutsedes turule alla jääma. Isetegija lähenemisviis võib olla täis ohte, kui teil puuduvad erialased teadmised ja distsipliin praegustel ülimalt konkurentsitihedatel finantsturgudel toimetulekuks. Emotsioonid mängivad suurt rolli, sest erainvestorid tegutsevad sageli täpselt vastupidi sellele, kuidas nad peaksid toimima. Näiteks võivad investorid püüda ajastada turu liikumisi, hajutada riske ebapiisavalt, maksta halduritele ja nõustajatele suuri ja tarbetuid tasusid ning püüda teenida suuremat tulu, kasutades selleks laenatud raha.
Arvukatest lõksudest hoolimata on teil ikkagi võimalik vältida või vähemalt vähendada levinud investeerimisvigade tegemist ja hoiduda käitumuslike eelarvamuste ohvriks sattumist. Samuti saate finantsküsimustest ja investeerimisest paremini teadlikumaks saades vältida enda ninapidi vedamist investeerimislõksudega. Üks suurim risk, millega silmitsi seisate, on see, et te ei omanda teadmisi sellest, millised investeeringud võiksid aidata teil oma finantseesmärke saavutada ja kuidas investeerimisprotsessile läheneda. Nagu Benjamin Franklin on kord öelnud: „Investeerimine teadmistesse teenib kõige kõrgemat intressi.“ Warren Buffett kordas sedasama mõtet, kui märkis: „Kõige tähtsam investeering on see, mille teete iseendasse.“
Miski ei too tõenäoliselt suuremat tulu kui enne investeerimisotsuste tegemist finantsteadmiste omandamine ning vajaliku uurimistöö, õppimise ja analüüsiga tegelemine. Nagu investeerimisfondi