Kaks sõbrannat valmistuvad metsa seenele minema.
„Aga Mari, kes siis metsa meigituna läheb?!”
„Aga äkki kohtame karu?”
☺
Metsas kohtuvad kaks seenelist:
„Need pagana sääsed on mind ikka täiega ära tüüdanud!”
„Aga miks sa sosistad?”
„Äkki veel kuulevad mind ka.”
☺
Metsas kõnnib idioot ja näeb suurt seent.
„Oi! Seeneke!” hüüatab idioot ja tahab seenele jalaga virutada, kui see inimkeeli rääkima hakkab:
„Mis sul hakkas, idioot? Ma olen võluseen ja täidan kolm sinu soovi!”
„Kas tõesti? Sel juhul tahan ma normaalseks saada.”
Möödub sekund ja idioot tunneb end normaalse inimesena.
„Vau!” röögatab ta. „Lase või suurest rõõmust püksi!”
Oma märgi pükse vaadates taipab mees, et seen täitis tema teise soovi, ja ahhetab:
„Peast võib segi minna … Oi! Seeneke!”
☺
Kõrvuti kasvavad kaks seent: puravik ja kärbseseen.
„Näe, seeneline tuleb,” ütleb puravik hirmust värisedes. „Nüüd hakkab lõikama!”
„Lõikamise kohta ma ei tea,” vastab kärbseseen, „aga jalaga vastu kübarat saamine on mulle küll kindlustatud.”
☺
Linlane suvitab maal ja kiidab võõrustajale:
„Küll teil siin külas on alles hea ökoloogia!”
„Ökoloogia on teil linnas,” vastab maamees, „meil siin on loodus!”
☺
Kaks sõpra omavahel:
„Ma ei saa oma maakodus puhata, pidevalt on vaja midagi teha.”
„Aga sa ju ei tee seal midagi.”
„Sellepärast piinlengi: vaja oleks teha, aga mina ei tee.”
☺
Suvilas küsib naine hommikul mehelt:
„Mis sa täna kavatsed teha?”
„Pean kaevama augu: meeter x meeter x meeter.”
„Milleks meile kolmnurkne auk?”
☺
Suvilas teevad pahandust mutid. Lõpuks ostab mees mutilõksu ja püüabki ühe kinni.
„Vaata, kallis, kelle ma kätte sain!” hüüab ta naisele. „Mis ma temaga nüüd tegema peaksin?”
„Sa mata ta maha,” soovitab naine.
☺
Mees räägib sõbrale:
„See on ime! Meie külas on kõik lapsed sepa nägu.”
„Miks see ime on?” ei saa sõber aru.
„Sellepärast, et meie külas polegi seppa.”
☺
Külasepp õpipoisile:
„Kohe tõmban ma hobuseraua tulest välja. Kui ma pead noogutan, viruta vasaraga.”
Nii saigi õpipoisist kohe meister.
☺
„Kes kogu puskari ära jõi?” nõuab eit taadilt.
„Majahaldjas,” vastab taat.
„Ära valeta!” kostab ahju tagant.
☺
Isa helistab pojale:
„Pojake, sõida meie juurde suvilasse!”
„Ei taha.”
„Asjata. Siin on õlu, krevetid, saun. Mõnus!”
„Isa! Teist aastat järjest ma enam õnge ei lähe! Võtke ise oma kartul üles!”
☺
Noor talunik läheb isa juurde:
„Paps, ma olen juba suur, aeg on abielluda.”
„Ja mis probleem sul on?”
„Ühest naisest jääb mulle väheks, vaja oleks vähemalt kuut.”
„Eks sa ise tead, pojake, aga praegu pole sul mahti naist võtta. Käes on heinaaeg, homme vaja niitma minna.”
Isa-poega niidavad terve päeva.
„Tead, taat,” lausub poeg õhtul, „ma pingutasin üle. Kuut pole vaja, neljast on küll.”
Järgmisel päeval on isa ja poeg taas hommikust õhtuni heinamaal.
„Neli naist on ilme liialdus,” ütleb poeg. „Võtan kaks.”
Veel üks päev tehakse tõsiselt tööd. Õhtul vajub poeg kokku ja räägib isale:
„Milleks üldse abielluda? Aitab meile kahe peale minu emast küll. Seksi ma ei vaja, õhtul olen nagunii liiga väsinud. Ema teeb mulle süüa ja peseb pesu – sellest aitabki!”
☺
Purjus talumees vaarub kodu poole ja kukub auku. Külarahvas tormab kohale ja aitab mehe välja.
„Kui sügav see auk oli?” küsitakse mehelt hiljem.
„Põlvesügavune.”
„Kas sa sealt ise ei saanud välja?”
„Ei saanud, sest ma kukkusin pea ees!”
☺
Purupurjus talumees koperdab koju ja räägib naisele hirmust värisedes:
„Läksin üle heinamaa ja nägin naabrimees Jaani niitmas. Hõikasin talle: „Jumal appi!” Lähen edasi ja vaatan mõne aja pärast selja taha – juba niidavadki kahekesi!”
☺
Elas kord naine, keda ei suutnud rahuldada ükski mees. Lõpuks kuulis ta, et Ämmuste külas elab üks seksis väga võimekas talumees. Naine sõitis Ämmustesse, ööbis selle talumehe juures, sai rahulduse ja tegi hommikul ettepaneku:
„Kuule, Jaan, sõida minu juurde linna elama. Kuni surmani pole sul millestki puudust.”
„Ma ei saa,” vastab Jaan. „Mul siin talu, pudulojused, mets ja põllulapike. Aga räägi mu naaberkülas elava vennaga, äkki jääb tema nõusse.”
„Kas tema oskab ka niimoodi naisi rahuldada?”
„Naiste kohta ma ei tea, aga viis aastat tagasi armatses ta emakaruga ja too tassib talle selle eest tänapäevani mett.”