Moskva ja moskvalased. Владимир Гиляровский

mis tol ajal kandsid veel ühist nimetust: Valgelinna bulvar. Sellel bulvaril, nagu oli märgitud tollessamas aadressiraamatus, paiknes kindralmajor Hitrovo teine maja, nr 39. Siin elas ta ise, aga majas nr 24, „priipaigas”, elasid tema teenijad, asusid tallid ja keldrid. Sellel hiidsuurel maavaldusel tekkiski Hitrovo turg, mis sai nime selle metsiku häärberi omaniku auks.

      1839. aastal suri Svinjin ning tema suur häärber ja härrastemajad läksid kaupmeeste Rastorgujevite valdusse, kes olid nende omanikeks Oktoobrirevolutsioonini välja.

      Kohalikud vahejuhtumised

      26. augustil peeti Soljankal Kaupmeeste Ühingu majas kaupmees P. S. Rastorgujevi kalaäris kinni petis, kellel oli mitut puhku õnnestunud saada N. S. Perlovi nimel krediidi peale suures koguses kalamarja. Petis oli ka seekord kavatsenud Perlovi nimele kaupa võtta, kuid telefoni teel tehtud järelepärimine paljastas tema kelmustüki. Suli peeti kinni ja toimetati jaoskonda.

       Novosti Dnja, 10. september (28. august) 1905

      Kindral Hitrovo maja omandas Keiserlik Kasvatusmaja oma ametnike korteriteks ning müüs selle juba XIX sajandi teisel poolel edasi insener Romeikole, aga tühermaa, kus ikka veel pesitsesid hulgused, ostis linn turuplatsiks. Maja nõudis kallist remonti. Selle ümbrus ei tekitanud erilist tahtmist nii kahtlases paigas korterit üürida, mistõttu lasi Romeiko teha sinna vaesteöömajad: tulutoov ja ilma mingite kuludeta.

      Hitrovka jubedad urkad ajasid aastakümnete viisi moskvalastele hirmu peale.

      Aastakümneid üritasid küll ajakirjandus, küll duuma ja administratsioon kuni kindralkubernerini välja selle kurikaelte pesa hävitamiseks tulutult midagi ette võtta.

      Hitrovo läheduses oli ühelt poolt kaubatänav Soljanka ühes Hoolekandekoguga, teiselt poolt olid Pokrovski bulvar ja sellega külgnevad põiktänavad täis Vene ja välismaa kaupmeeskonna uhkeid häärbereid. Siin olid Savva Morozov ja Korzinkinid ja Hlebnikovid ja Olovjanišnikovid ja Rastorgujevid ja Bahrušinid … Nende losside omanikke pahandas pelutav naabrus väga ning nad rakendasid kõiki abinõusid selle hävitamiseks, kuid ei nende meeleheaks duumaistungitel kõmisenud kõned ega kulukas asjaajamine administratsiooni juures suutnud midagi ära teha. Olid mingid salajased vedrud, mis pressisid kõik nende ründejõud tagasi, – ja ei tulnud sellest miskit. Kord on ühel Hitrovo majaomanikul duumas käpp sees, kord on teisel kindralkuberneri kantseleis semu, kolmas asub ise heategevusasjades tähtsal kohal.