sosistamine, sisistamine) on samuti parandatavad.
Mõnikord on abi ka kõrva-nina-kurguarsti poole pöördumisest, et avastada haigused, mis võivad teie häälekõla muuta. Närvisüsteemi häired või väliskeskkonna mõjud toovad tihti kaasa hääle halvenemise. Üheks põhjuseks võib olla ka aastatepikkune suitsetamine.
Vabandamine
Kui olete kedagi tülitanud, öelge viisakalt: “Palun vabandust.“ Võimaluse korral paluge enne tülitamist luba, näiteks teatris istmeridade vahel liikudes. Ei ole ilus inimestest mööda trügida ja nende jalgadel tammuda, andmata neile võimalust teile teed anda. Ameerikas on kombeks mööduda istujatest selg, Euroopas aga nägu inimeste poole.
Komplimendid
Kompliment on eriline kiituse vorm, heakskiidu ja vaimustuse väljendus inimese välimuse, maneeride või õnnestunud sõnavaliku üle. Viisakas vormis esitatuna pakub see alati naudingut, on ju igaühes meist peidus natuke enesearmastust ja auahnust.
Kompliment pole sugugi vähetähtis vahend seltskonnas meeldiva tuju loomiseks. Kompliment peab olema kerge, mänglev, lihtne ja loomulik, kuid mis peamine – tõepärane. Kui teete komplimente harva, kuid sealjuures targalt ja peenetundeliselt, annavad need vestlusele soovitud graatsilisuse. Kui on aga tunda, et kompliment on ette valmistatud, pretensioonikas või liialt ülespuhutud, muutub see naeruväärseks ja labaseks. Tahumatu ja robustne meelitamine pole midagi muud kui silmakirjalikkus, iseloomustab selle tegijat halvast küljest ja on alati kohatu. Sellist komplimenti saada on alandav.
Õigel ajal ja asjakohaselt tehtud kompliment, kui see on lisaks veel rüütatud elegantsesse, viisakasse vormi, pakub alati naudingut. Selline kompliment lisab enesekindlust häbelikele, aitab avaneda kinnistel natuuridel ning parandab meeleolu neil, kes nukrutsevad.
Kuid enne komplimendi kuuldavale toomist tuleb hästi järele mõelda. Sageli kuulevad naised selliseid sõnu: “Te näete täna suurepärane välja!“ Nüüd aga kujutlegem, et tänusõnade asemel esitab daam täiesti loogilise küsimuse: “Nägin ma siis eile halb välja?“ Aga meelitust: “Kui ilus te täna olete!“ on üldse raske komplimendiks nimetada. Tekib tahtmatult küsimus: “Kas siis teistel päevadel seda minu kohta öelda ei või?“
Niisiis, komplimenti tehes tuleb alati meeles pidada, et see ei tohi kõlada kahemõttelisena.
Kompliment ei pea sisaldama selgesti arusaadavat meelitust.
Komplimenti tehes loobuge liialdustest ja mõõdutundetust vaimustusest.
Komplimendis tuleb vältida õpetlikke nõuandeid nagu: “Teile sobib see kleit nii hästi, kandke seda sagedamini.“
Komplimente tuleb lausuda kindlal toonil, kuid heatahtlikult ja naeratades.
Vältige odavaid teatraalseid rõhutusi ja liigset vaimustust, miimika ja žestid peavad vastama sõnadele.
Komplimendis ei tohi olla isegi vihjet irooniale.
Vältige stampe.
Ärge tehke komplimente lihtsalt niisama, justkui möödaminnes.
Komplimenti ette valmistades tuleb arvestada ka võimaliku reaktsiooniga. Kui on olemas vähimgi võimalus, et teie komplimenti võidakse suhtuda negatiivselt, hoiduge parem oma kavatsuse teoks tegemisest.
Tehes komplimenti ühele daamile, samas kui teie sõnu võib kuulda teine naine, olge ettevaatlik, et viimase tuju mitte rikkuda (näiteks kui teda selles seltskonnas vähe tuntakse või ta kõrval pole kaaslast).
Meeste omavahelised komplimendid pole kombeks, neid võidakse lausa ebaviisakaks pidada, muutes naeruväärseks nii komplimendi tegija kui ka saaja, vähemalt juhul, kui see pole esitatud süütu nalja vormis. Ka daamid, eriti noored tütarlapsed, ei peaks tegema komplimente meestele. Vastasel juhul võivad nad sattuda naeruväärsesse ja ebamugavasse olukorda.
Siirale komplimendile tuleb reageerida väärikalt ja tänuga. Tänusõnu tuleb lausuda teesklematult. Piirduge viisakate tänusõnadega ja hoiduge meelitaja korralekutsumisest. Igasugused kommentaarid ja küsimused (isegi kahemõttelise ja kohatu komplimendi puhul) on parem jätta enda teada.
Komplimenti vastu võttes ärge hakake vaidlema. Ärge vähendage ega kahandage oma väärtusi. Kui avaldatakse vaimustust teie välimuse üle, on kohatu hakata rääkima halvast enesetundest.
Maneerid
Ilus kõnnak, rüht ning elegantsed ja peened žestid kaunistavad nii mehi kui ka naisi. Erandjuhtudel on graatsilisus inimesele looduse poolt kaasa antud, enamasti omandatakse see aga suurte pingutustega. Abiks on siinkohal tegelemine spordi, rütmika või balletiga. Kõik see on erakordselt kasulik nii tüdrukutele kui ka poistele ja seda tasub lapsevanematel meeles pidada.
Tuleb õppida ilusasti kõndima ja sirget rühti hoidma. Jalad harkis seismine pole sobilik. Kindlasti tuleb osata ka kergel sammul ja ilusasti trepist üles minna ning sama kenasti alla tulla.
Peab oskama korrektselt istuda. Naised võiksid peegli ees kontrollida, kuidas nad välja näevad, kui madalas tugitoolis, diivanil või harilikul toolil istuvad. Sageli selgub, et vabalt võib heita jala üle põlve toolil, kuid mitte näiteks madalas tugitoolis istudes. Siis tuleb hoopis põlved vastamisi suruda ja sääred ühele poole kallutada. Ühe pöia võib asetada teise taha. Pole vaja liiga õhinasse sattuda ega heita jalga üle põlve nii, et ühe jala kederluu maandub teise jala põlvele. Jalga üle põlve hoides ei pea seda kiigutama ega kätega ümber põlve haarama.
Mitte kunagi ei maksa lamaskleda tugitoolis või diivanil, toetada pead padjale, kiikuda tooliga, istuda päris istme serval või kõigutada vestluse ajal põlvi.
Tugitooli käetoele võib istuda (muidugi juhul, kui olete täiesti kindel, et see teid kannab) ainult kõige lähemate sõprade ringis. Selline käitumine on aga lubamatu, kui tugitooli on hõivanud inimene, keda te ei tunne, või naisterahvas, keda te teietate.
Autosse ei “marsi“ naine kunagi sisse, vaid istub esmalt istme servale ja tõmbab siis jalad autosse. Väljudes tuleb istmelt tõusta alles siis, kui jalad juba asfaldile toetuvad.
Noored ei tea sageli, kuhu oma käed panna. Tõsi küll, neiule tuleb siin appi tema käekott, mille külge võib “haakuda“, noormees on aga sellisest kasulikust rekvisiidist ilma jäetud. Kõige loomulikum väljapääs oleks siinkohal käed taskusse pista. Kuid kas hea toon seda lubab?
Äärmisel juhul on lubatud hoida ühte kätt pintsakutaskus, kuid parem oleks see sealt siiski aeg-ajalt välja võtta. Püksitaskusse võib käe pista ainult sealt millegi vajaliku võtmiseks. Sellest, et mõlemaid käsi püksitaskus hoitakse, ei saa juttugi olla! Seda ei tuleks teha isegi mitte eakaaslaste juuresolekul, sest milleks end sellega harjutada? Ka tütarlapsel ei sobi hoida käsi püksitaskus, igal juhul mitte vestluse ajal.
Pole ilus käies või jalutades kätega vehkida ega juttu ajades energiliselt žestikuleerida. Rusikaga vastu lauda tagumine on aga lihtsalt vulgaarne, rääkimata sellest, et see pole kunagi mingi argument.
Püüdke käsi hoida rahulikult, ärge sikutage ega näppige pidevalt oma lipsu, nööpe või partneri varrukat; näitusel või muuseumis viibides ärge puudutage käega kunstiteoseid ega eksponaate; naisterahval on soovitav mitte mängida oma sõrmuse, kaelakee ja käekoti lukuga ega keerutada sõrme ümber juuksekiharat; ärge punuge patsi laudlina narmaid ega kolistage oma kohvitassiga.
Pole ilus pöörata seljaga vestluskaaslase või kellegi läheduses seisja poole. Seltskonnas ei sobi end kammida ega keskendumiseks juukseid sasida; sõrmeliigestega naksutada, sõrmi nipsutada ega pidevalt midagi ümiseda (see harjumus tüütab nii kaastöötajaid kui ka koduseid).
Kõik žestid peavad olema vaoshoitud ja otstarbekad. Pead ei maksa liiga püsti ajada, kuid ka mitte liiga madalale langetada