ühtlases tempos kõigest paar sentimeetrit aastas. Ja kui jõuab kätte murdeiga, hakkab keha jälle hästi kiiresti kasvama. Seda nimetatakse kasvuspurdiks. Murdeeas võime kasvada kuni 10 sentimeetrit aastas!
See võib kaasa tuua mitmeid ebameeldivusi. Sinu riided võivad ootamatult üleöö väikeseks jääda. Sageli kasvavad luud erineva kiirusega, nii et erinevad kehaosad ei pruugi enam omavahel kokku sobida. Jalad ja käed võivad kasvada ülejäänud kehaga võrreldes liiga kiiresti, mis võib muuta sind mõneks ajaks kohmakaks ja tekitada ebamugavust. Õnneks jõuavad kasvus maha jäänud kehaosad teistele järele ja lõpuks sobivad kõik tükid omavahel kenasti kokku.
Aju otsustab, kui palju ja kui kiiresti me kasvame. Aju toodab nimelt hormooni, mida nimetatakse kasvuhormooniks. See saadetakse vere kaudu kogu kehasse sõnumiga: „Aeg kasvada!”
LUUD JA LIIGESED
Meie luustik koosneb enam kui 200 luust. Kui aju saadab välja kasvuhormoone, täidavad need täpselt neile antud käsku. Luud hakkavad kasvama. Eriti palju võtavad pikkust juurde käed ja jalad. Luud saavad kasvada ainult lapseeas. Lapse luude mõlemas otsas on nimelt kasvutsoon, mis on tehtud pehmest kõhrest.
Kui kasvutsoon puutub kokku kasvuhormoonidega, hakkab sinna lisanduma uusi kõhrelisi kihte, nii et luud kasvavad järjest pikemaks. Murdeea lõpupoole muutuvad need kõhrekihid luuks. Pärast seda ei saa luud enam kasvada, hoolimata sellest, et aju jätkab kasvuhormooni tootmist. Enamikul meist kaovad 16–20-aastaselt kasvutsoonid täiesti ära.
Kas teadsid, et kasvamine lõpeb kaks aastat pärast menstruatsioonide algust?
Teised kehaosad kasvavad edasi isegi siis, kui luud seda enam ei suuda. Muuhulgas kuuletuvad kasvuhormoonile nina ja kõrvad ning kasvavad suuremaks. Seetõttu muutub sinu nägu ka pärast seda, kui sa enam pikemaks ei kasva.
MENSTRUATSIOON JA PIKKUS
Kõige hoogsamalt kasvad umbes aasta. Siis tuleb uus üllatus: menstruatsioon ehk päevad. Pärast päevade algust kasvab keha rahulikumas tempos ja lõpuks kasv peatub. See juhtub umbes kaks aastat pärast esimest kuupuhastust. Siis oled saavutanud oma lõpliku pikkuse, enam eriti ei kasva ja jääd umbes sama pikaks ka täiskasvanuna.
See tähendab, et mida varem algavad päevad, seda varem lõpetad kasvamise. Tüdrukud, kes jõuavad murdeikka varem, jäävad sageli lühemaks kui need, kes jõuavad sinna hiljem. See on üldreegel, aga ka siin on erandeid. Kui oled pikk juba enne esimese menstruatsiooni algust, võib juhtuda, et kuulud lõpuks ikkagi kooli pikimate tüdrukute hulka. Isegi kui sul algavad päevad kõige esimesena, ei jää sa ju lühemaks.
Kas oled Nina ja Elleni kasvu mõistatuse juba lahendanud? Ninal algasid päevad 10-aastaselt ja 12-aastaselt oli ta saavutanud oma lõpliku pikkuse, Ellenil aga algasid päevad viis aastat hiljem, nii et tal oli kõvasti aega Ninast pikemaks kasvada.
KAS KASVAMINE ON VALUS?
Paljud lapsed võivad nii enne murdeiga kui ka selle ajal tunda kasvuvalu. See on kasvamisega kaasnev häiriv valu jalalihastes, mis on küll õnneks täiesti ohutu. Tavaliselt valutavad õhtuti säärelihased või eesmised reielihased. See kestab korraga pool tundi kuni tund ja läheb siis üle. Kasvuvalu kaob mingil hetkel täiesti iseenesest ega vaja valuvaigisteid või muud ravi.
Kui pikaks sa kasvad?
Meie pikkuse määrab see, kui pikad on meie vanemad, ehk siis pärilikkus. Kui tahad teada, kui pikaks sa võid kasvada, saad seda arvutada nii:
lisa ema pikkusele isa pikkus, lahuta 13 sentimeetrit ning jaga saadud tulemus kahega.
Tehte vastuseks on sinu tõenäoline pikkus, aga see võib siia-sinna kõikuda. Võid olla 10 sentimeetrit pikem või lühem. Seda eriti juhul, kui üks sinu vanematest on väga pikk või väga lühike.
Poistele kehtib sama valem, ainult et lahutamise asemel tuleb 13 sentimeetrit hoopis liita.
RINNAD
Rinnad võivad suuruse, kuju ja värvi poolest olla väga erinevad. Need võivad olla suured ja pehmed nagu kott-toolid või väikesed ja kõvad nagu ploomid. Mõned rinnad näevad välja nagu suusahüppemäed, teised on aga sisse- või väljapoole pöördunud. Nibud või rinnanupsud, nagu meile meeldib öelda, on samuti erinevad. Mõned on alustassi, mõned ainult sendi suurused. Mõned nibud on tõmbunud sissepoole, teised pööratud väljapoole.
KÕVAD VALULIKUD MÜGARAD
Enamik tüdrukuid avastab, et murdeeas hakkavad esimesena muutuma rinnad. Kõigepealt paisuvad rinnanibud. Rinnanibu all on tunda kõva valulik mügar, mida saab sõrmedega veidi liigutada. Sageli on seda alguses tunda vaid ühel pool. Kui rinnad ja rinnanibud kasvavad, võib olla ebamugav magada kõhuli või kanda vastu keha hõõrduvaid riideid. Valus on ka siis, kui keegi kogemata sulle vastu rinda müksab.
KUIDAS RINNAD KASVAVAD?
Sellest ajast, kui naha alla ilmuvad esimesed kõvad mügarad, ja enne, kui neist valulikest mügaratest midagi edasi saab, kulub tavaliselt mõni kuu. Need hakkavad natuke laienema, nii et sa võid rinnanibu ümber tunda ja näha kerget paisumist. Kasvamine jätkub samal moel ja umbes paari aasta pärast on sinu rinnad välja arenenud. See, kui suureks nad kasvavad, sõltub pärilikkusest. Mõnedes peredes on naised suurte, teistes jälle väikeste rindadega.
Üsna tavaline on, et üks rind on teisest suurem, ning see erinevus on eriti nähtav just murdeeas, edaspidi see kaob. Enamikul naistest on üks rind ikkagi veidi suurem kui teine. Mingil põhjusel on sageli suurem vasakpoolne rind.
Saa tuttavaks minu kolmanda rinnaga
Kõigil inimestel on rinnanibud. Enamikul on neid kaks, üks kummalgi pool. Aga kas teadsid, et enam kui ühel protsendil inimestest on sündides kolm (või rohkem) nibu? Lisanibu on tavaliselt kas otse tavalise rinnanibu kohal, nibu ja kaenlaaluse vahel või otse rinnanibu all kõhul. Lisanibu näeb tavaliselt välja nagu sünnimärk, aga vahel võib see murdeeas kasvama hakata ja rinnaks areneda. See eemaldatakse tavaliselt väikese operatsiooniga.
Kolmanda rinnanibu põhjuseks on asjaolu, et loote arengu käigus võib meie kõhule kasvada palju nibusid nagu meie loomadest sõpradel kassidel ja koertel. Lisanibu on justkui meeldetuletus sellest, kust me pärineme: loomariigist.
RINNANIBUD
Rinnanibud võivad olla väga erinevat värvi alates mustast kuni läbikumava heleroosani. Enamik rinnanibusid ulatub nahapinnast veidi kõrgemale, mõned nibud on aga hoopis sissepoole tõmbunud. Sellised nibud võivad aja jooksul suunda muuta ja väljapoole pöörduda. See, et rinnanibud teineteisest erinevad, on tavaline. Kellegi kehapooled ei ole täiesti sümmeetrilised, see tähendab ühesugused.
Rinnanibud on tavaliselt pehmed ja lõdvad, aga vahel võivad need muutuda kõvaks. Siis tõusevad need rohkem esile. Nibud muutuvad kõvaks erineval põhjusel. Näiteks külmast, lapse rinnaga toitmisel, siis kui oled erutatud või kui keegi sind kõditab ja ka siis, kui sul on külmavärinad.
AREOOL
Rinnanibu ümbritsev tumedam ring on saanud ladina keelest pärit kaunikõlalise nimetuse areool, mis tähendab nibuvälja. Murdeeas kasvab see laiemaks ja sageli tõmbuvad nii nibuväli kui ka rinnanibu