poisid!
Kaovad aknalt maa alla tagasi.
KOOP: Kuhu nüüd?
ARISTE: Edasi, ikka edasi! Kõik teed viivad ju Rooma! Kuigi tegelikult on see sulavale! Ükstapuha, kust sa alustad, kas enne oli Rootsi või Saksa või Eesti aeg, ikka lõpetad Vene ajas!
KOOP: Jube pime on. Justkui põrgus.
ARISTE: Käisid ära?
KOOP: Käisin. Sain Sõrve sääres kuuli säärde. Hea, et ellu jäin.
ARISTE: Said Sõrve sääres kuuli säärde?
KOOP: Just!
KOPPEL: Ei tea, mis arvatakse, kui meid siit kolmekesi ukerdamas leitakse. Kes see usub, et me otsime kohvikut!
ARISTE: Arvatakse, et jälle üks rektorite vandenõu.
KOOP: Vanasti oleks sellise asja eest julgeolekus… mis sa kondad siis keldris!?
Kõik naeravad, nii et kõht kõveras. Koop ja Koppel tulevad aknale.
KOOP: Me olime vist õiges kohas, justkui peahoone, aga imelikult tühi oli!
KOPPEL: Ühtegi üliõpilast küll ei näinud!
ARISTE: Siin! Siin on uks! Ei, see on mingi kontor. Kantselei, muuseum…
Koop ja Koppel lähevad vaatama.
KOOP: Rektoraat on vähemasti alles.
Ariste lõgistab ust. Midagi ei juhtu. Võivad ilmuda juhuslikult aknale.
ARISTE: Lukus! Kohvik lukus! Arnold, proovi sina, sa oled ju spordipoiss!
Koop proovib käega, siis õlaga, siis jalaga, aga uks ei avane.
KOOP: Ma ei taha ust maha ka lõhkuda…
Mehed on õnnetult vait.
ARISTE: Ju siis on kinni. Kohvikut ei ole. Ei tea, kas vadja keel on? (Vadja keeles sama küsimus.) Vad´d´a tšeeli on eloz veel? Ma kunagi tahtsin kihla vedada, kumb sureb enne, kas mina või vadja keel…
Pettunud mehed jõuavad uuesti aknale. Nad on end maa all põhjalikult ära mäkerdanud, nagu džunglisõjast tulnud.
ARISTE: Imelik. Me olime justkui õige kohas.
KOPPEL: Ma ei ole kindel. Oli justkui peahoone ja ei olnud ka. Üliõpilasi ei olnud!
KOOP (juba nõudlikult): Peab uue rektori käest küsima.
NB! Kui Ariste räägib, ärgu jumala eest hakaku kõnet pidama, las ta pobiseb, nagu ta pobises.
ARISTE: Ei tea, kas eesti keel ikka on? (Vaatab ringi.) Vist ikka on. Ma siis räägin eesti keeles. Ma tahaks tänada ka neid kahte poissi, kellega me siin kohvikut otsisime. Koppeli-poissi ja Koopi! Mõlemad tegid suure töö ära. Üks ühe võimu ajal, teine teise. Tihtipeale ei olene see meist, me saame ainult üritada. Võimaluste ja võimu piires!
Ma kohtasin paar päeva tagasi Toomemäel Marjut ja Morgensterni. Niisama vestlemas ja veini joomas, et mida ühist on füüsikal ja poeetikal. Marjule tegi muret, et ei tehta vahet, mis on tunnetuskeel ja mis suhtluskeel ehk köögikeel. Inimene peab jõudma võimalikult suure täpsuse ja vabaduseni abstraktses keeles ja seoste sõnastamises. Mõtteprotsessi kirjapanek on teaduse osa. Sellest sihist taanduda ei saa, sest see on asja mõte. Selle sihini jõudmine annab taustsüsteemi keelekasutuse kõigile teistele valdkondadele. Tunnetuskeel lähtub kõige sügavamal moel emakeelest, mille nüansse tajutakse kõige täpsemalt. Oma keele tundmaõppimine on olnud alati kõige sügavamaid loomeallikaid. Keele vahetamisel on väga rasked tagajärjed. Kui me eesti keele kööki tagasi kupatame, võime end ümber nimetada TarTechiks, mida me ei taha ju. Miks muidu me oleme siin peaaegu nelisada aastat vaeva näinud. Või mis teie arvate?
Paus.
ARISTE: Aga vaatame siis „Wernerisse” või vanasse kohvikusse?
Poisid lehvitavad, kummardavad ja kaovad aknalt.
Linnar Priimägi
Kuus sammast
Rahvusülikooli 100. aastapäevaks
I
sind jätkub meile jäägitult
me sinust rikkaks raskume
su küllust aastasajadki
ei kahanda ei kopita
me sinust tuge tunneme
me sinust kindlust kanname
su alatise kaitse all
terve mõistuse turvatud
ükskõik mis ilmas otsime
jääd lähtepunktiks tartusse
kõikide radade algusse
II
tunneme su pilku
tehes oma tegu
jättes tegemata
mõndki mõttetut
sina näed ja kuuled
mõõdad kaalud lõikad
tuleviku tarkust
oleviku olmest
terasid ja sõklaid
tuulutades aina
uusi ahteid maha
meie tulime tööle
III
seaduseks saagu su sõna
mõistuse vabariigis
veel pole see kogu linngi
saati siis terve eesti
ärgu ent vaibugu kõne
seaduseks sündida nõudev
hüüdjal häälelgi kõrbes
leidus ju kuulja keegi
kes temast rääkida teadis
kõla siis kurtide kiuste
küllap siis kikitub kõrvu
küllap siis käärduvad käised
küllap siis süttivad silmad
nägema riiki kus tarkus
lehvitab kolmvärvilippu
IV
madalad tee oma uksed
sisse saaks et kummardades
väljujate tarbeks raja
uhked võiduväravad
raske olgu laisa raamat
kerge olgu targa teadvus
vali hoolikalt ja valjult
jaga külluslikult kõike
oma väljavalituile
pühendunud jüngritele
nemad saavad sinu saagiks
sinu nime saadikuteks
muudest pole muretseda
kadujatest kurvastada
kool sa oled kool ei ole
laadalõbulaagriplats
V
SÜMMEETRIA KVANTITEET
tasakaalus eelarve
funktsioneeriv logistika
täidetud ametikohad
normaalajaga lõpetajad
ladusad välissuhted
milline