2| 2020 | Eesti Kirjanike Liidu ajakiri | ilmub 1923. aastast
Liisi Ojamaa | Ballaad / Iseloomustus jt luuletusi
Jaan Undusk | Suur Siberimaa. Näidend kaheksas pildis proloogi ja epiloogiga
Mats Traat | Krahv Bergi teekond Kaug-Itta
Ott Heinapuu | minu emapiimas said kokku regivärss ja heksameeter / Mandiski reisikiri / Sõda sõitis õue alla
Berit Petolai | Sirmikumetsas / Härghein jt luuletusi
Ülle Toming | Vana, õitsva õunapuu all / Laual on verevermes mõtted / Vaegvalge lume sula
Henning von Wistinghausen | Kohtumisi Jaan Krossiga
Christian Braw | Kohtumised Jaan Krossiga
Jouko Vanhanen | Minu elu Jaan Krossiga. Tõlkija ülestähendusi
Maarja Undusk | Jaan Kross, kõigutamatu kese
Cornelius Hasselblatt | Tabamata tabamatus. Katse läheneda Jaan Krossi romaanile „Tabamatus”
Irina Belobrovtseva | Tasakaalugeenius
Toomas Haug | Vastutuulelaev forever. Jaan Krossi metafoorikast
Aado Lintrop | Grammi hind
Julius Ürt | „See pole ainult kanaarilinnu hõige, see on ahel süngeid allegooriaid”
Mathura | Lihtsuse priius ja petlikkus
Rauno Alliksaar | Kui mosaiik ka kokku ei klapi, võib sellest siiski asja saada
Janika Kronberg | Bernard Kangro kirjutamata jäänud raamat
Kroonikat
Eesti Kirjanike Liidu uusi liikmeid
Aleksei Olgin 18. V 1931 17. I 2020
Liisi Ojamaa
Ballaad
& taewas oli pilwitu & päike säras seal
& Wäike Hipi jällegi kord koikkas linna peal
end panna polnud kuskile sel kaunil päewal tal
ta tuju oli miinustes & kogu maailm hall
wist kuskilt saanud sõimata & magamata ka
& sedapuhku jälle tylis vanematega
ta kartis paari poissi nii et mõistust halwas pelg
& yhes kohas pöörati ta poole lihtsalt selg
siis tuli ♥ ♥ mööda teed & reipalt naeratas
& Wäikse Hipi sydames nii elu äratas
& taevas oli pilwitu & päike säras seal
& yhe hetke ♥ ♥ pilk waid peatus Hipi peal
kuid sellest piisas täiesti kõik jälle oli hea
& Wäike Hipi naeratas & lykkas pysti pea
Iseloomustus
Sul on pea, sul on silmad ja süda.
Sul on arvamus halvast ja heast.
Kuulad kõnet ja naeratad vaikselt.
Lauljaid ihaled viimasest reast.
Sul on ilusad rinnad ja sääred.
Sul on silmades lootus ja naer.
Iga hetkega targemaks muutud.
Üsna kiiresti möödub su aeg.
Sul on maa, mida tunned ja tajud.
Sul on unistus, ilus ja hell.
Rahast tuleb sul üldiselt puudu.
Sind ei kamanda kombed ja kell.
Teine aastapäew
Salapärased õhtud
hinges imelik waew
walged awarad taewad
kurku kinnijääw naer
andexpalwete puhtus
siiski jõuetu raew
kuidas wõib olla nii walus
ikka weel seisataw aeg
Põlwkond
Me syndisime ammu enne teisi
& ometigi kaua peale seda
kui oli meiesuguseid weel teisi
meil oli eilne kuhu igatseda
meil oli päewi mida ihaleda
weel siis kui ilus mööduw oli läbi
me uskusime midagi ka seda
et meie ajad olid juba läbi
*
Meie
tuuliste tänawate lapsed
iseendi wabad wangid
usuta lootusteta
eelarwamusteta
Meie
sõgedalt sõltumatud
merelinna pärijad
seitsme sajandi järeltulijad
enese wastu wõitlejad
Meie
kiwimajade kaswandikud
tänawaõpetus weres
hoowitarkused synnist saati selged
tõestamas kõigile
oma olemasolu tõkestamatust
Meie
tuuliste tänawate lapsed
Ja me läheme vaikuses
võib-olla langeb lund
teispool maakera päiksesse
upub keskpäevatund
meie astume pimedas
eksinud teelised
meie silmad on laenatud
kelleltki eelmiselt
meie kehad on kingitus
kellegi kauge käest
hinges hüüab veel pärandus
esiisade väest
lähme sadades silmades
painav mõistmatu pelg
liivas mis sahiseb sammudest
kustub viimne kui jälg
meie lahkume vaikuses
koidikul raugeb tuul
tasa avaneb süsimust
õis ühelainsal puul
Kevad 1990
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного