midagi välja
anduriga aiapardid näiteks?
et prääksuks möödujate peale
offshore tehas Hiinas
suitsiidivõrkudega
ööpäevaste vahetustega
rekkad konteinerid kaubalaevad
laod kahveltõstukid
müüjad saalitöötajad raamatupidajad
kassasüsteemid
kiiresti raisk
elu on lühike
plastikust partide hiigelpartii
juba ootab
aeg on raha
kapitalism on parim võimalik süsteem
ainuke kus oled vaba
saad teostada oma unistusi
kui su unistus pole just mingi
teiste aitamine
või kultuurlemine
mis kasumit ei tooda
mõtle üks kiilas mees tegi startupi
ja nüüd võiks üksipäini toita
kõik maailma näljased
aga seda ei saa teha
see viiks aktsiate hinnad alla
maakera ei saa päästa
vihmametsi ei saa päästa
ookeane ei saa päästa
see viiks aktsiate hinnad alla
sorry lapsed
aga kapitalism on parim võimalik süsteem
võidab see kes omab lõpuks üksi
kõiki maailma varasid
äkki saad selleks sina?
läbi selle koleda linna
halli asfaldi
õhkas end toore jõuga üles
jälle üks kevad ja
baarid on täis poisse
kes lutsisid veel
emme tissi
sellal kui minul
juba endal tissid olid
oh neid
poisse
liiga kitsastes
teksades
taskud mõtteist tühjad
pihud aega täis
eks ma vabandan oma
häbita ekslevad pilgud
naljaga välja
Sherwoodi mehed
ja säärejooks
või midagi sellist
aga sa kuradi
kurat
samas
miks mitte?
kõik maailma asjad ei pea
surmtõsised olema
mis seal keerulist
hommikul tangid talle
kofeiini suhkruga sisse
vahel viid mõnda
kaubakombinaati
ringi tilpnema
pärast istub nagu potilill
vaikselt
nutiseadmes
oi vabandust milline
kibestunud hapu-
viinamarjajutt
siia sai
tegelikult läheks hoopis
põdemiseks
muidu ei mõtle ju
et vanadus
ei otsi vigu ja märke
aga nad on olemas
võtame näiteks
põlved
kujutage ette
ühel hommikul ärkasin
olin kolmkümmend
ja põlved va reeturid
olid kortsus
no mis sa teed
jood korra palju
plärised ja lähed edasi
põlved jälle lepitatud
ja kriips uljalt kõver
sest
isegi ilusatele meestele
koidab kord see päev
mil juuksur uurib abivalmilt
„kas kärbime kulmud kah?“
edasi on neil oodata
veel kõrvakarvu
ja need sobivad
minu põlvekortsudega
ideaalselt
kuid sirutada koivad
vabatahtlikult mingi
pringi pepu paistele
vaatamiseks välja
on sulaselge masohhism
ja poleks temalgi kerge
tiksuda kaasa
mööda hipsteriurkaid
kus kari vanu tarkperseid
otsib keeled õieli
bukettidest raha mekki
või taluda kellegi disaindiivanil
mõne ärajoonud intellektuaali
kurba huumorit
mis eeldab põhjalikke eelteadmisi
Luule Žavoronoki elutööst
ja kui lõpuks
pärast pikka tukkumist
saab kodus tasu nõuelda
siis see tänamatu tädi
ei võta püksegi jalast
sest ta põeb oma
paganama
põlvi
PEETER SAUTER
Hava nagila
Üks auto oli kasutada. Vana, aga sõitev. Pakkusin lambist välja, et sõidame nats ringi, kuni auto on.
Hea küll.
Hea küll nii sinult kui Ženkalt. Rakveres tõmbasin end küll keskmiselt umbe. Aga me saime Viljari ja Alge pool olla ja järgmisel päeval olin vinks-vonks. Enam-vähem.
Mõtlesin, et hea oleks väike paus teha enne Tallinna otsa. Aga minna kuhugi tuli, sest ma tajusin, et hakkan oma mölaga Viljarit ja Alget juba tüütama. No ja teid ka. Teised inimesed elavad korralikku elu. Las elavad.
Eelmisel päeval linna pidi tuulates olin ostnud ühe suure pildi. Kuigi raha endal üldse polnud. Sealt Pika tänava galeriist. Marssisime mööda minnes sisse ja seal olid suured aktifotod.