Kuidas mõista andmestunud maailma. Anto Aasa, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Marju Himma Muischnek,

olema otsesõnu seaduses ette nähtud;

      2) teose kasutus ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;

      3) teose kasutus ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

      Sisuliselt tähendab see, et kui teose kasutamisel tuginetakse näiteks teadustöö erandile, siis autor saab ikkagi väita, et seesugune kasutus on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja kahjustab tema huve. Teose tavapärane kasutus seondub tavaliselt majanduslike aspektidega. Selle raames tuleb hinnata, kas autor jääb niisuguse kasutusega oma sissetulekust ilma või vähendab see sissetulekut. Valdkonna eksperdid on selgitanud, et hinnata tuleb nii potentsiaalset kui ka praegust ja tegelikku teose majanduslikku kasutust. Erandile tuginev kasutus ei või hakata autoriga konkureerima raha teenimisel (Ricketson, Ginsburg 2006: 769–770).

      1.2.2.2. ÄRISALADUS

      Andmed võivad olla kaitstavad ka ärisaladusena.18 Ärisaladuseks võivad muu hulgas olla isikute käitumismustrid, ostueelistused, finants- ja muud andmed. Ärisaladuseks on peetud näiteks ka tarkvara loodud kasutajaprofiile (vt Duportail 2017).

      Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

      1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

      2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

      3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

      Ärisaladuseks saab olla nii tehniline kui ka äriline info (tarbija eelistused ja käitumine, äristrateegia jm). See tähendab, et ärisaladusena võivad olla kaitstavad andmed, mis pakuvad huvi humanitaar- ja sotsiaalteadlastele.