Urantia Foundation

Urantia Raamat


Скачать книгу

suhtelist ja erilist kasvu. Isiksus on see, mis ühendab neid kogemusliku individuaalsuse osiseid.

      9:5.1 (102.7) Kolmas Allikas ja Kese on meele poolest lõpmatu. Kui kõiksus peaks kasvama kord lõpmatult suureks, piisaks tema meelepotentsiaalist ikkagi täiesti, et varustada arvutuid olendeid sobiva meelega ja intellekti teiste eeldustega.

      9:5.2 (102.8) Loodud meele valdkonda valitseb Kolmas Isik koos nii oma kooskõlastatud kui ka alluvate kaaslastega ülimuslikult. Loodud-olendi meele vallad saavad kõik eranditult alguse Kolmandast Allikast ja Keskmest — see on meele annetaja. Isegi Isa fragmentidel ei ole võimalik asuda inimmeelesse enne, kui Lõpmatu Vaimu meeletegevus ja vaimne toimimine on neile tee korralikult ette valmistanud.

      9:5.3 (103.1) See, et meelt saab annetada nii paljudele eluvormidele, kujutab endast tema ainulaadset omadust. Loovate ja loodud-olenditest kaaslaste kaudu hoolitseb Kolmas Allikas ja Kese kogu meele eest kõikides sfäärides. Ta hooldab inimomast ja eelinimlikku intellekti kohalikes universumites toimivate abiliste kaudu ning hoolitseb füüsiliste juhtijate vahendusel isegi kõige algelisemate elusolevuste madalaimate, mittekogemuslike olemusvormide eest. Ning meele juhtimine on alati meel-vaimu või meel-energia isiksuste hooleks.

      9:5.4 (103.2) Kuna Jumaluse Kolmas Isik on meele allikas, on täiesti loomulik, et arenevad tahteolendid leiavad olevat kergema luua arusaadavaid mõisteid Lõpmatust Vaimust kui Igavesest Pojast või Kõiksest Isast. Ebatäiuslikult avaldub Ühise Looja reaalsus selleski, et inimmeel üldse olemas on. Ühine Looja on kosmilise meele esiisa, inimmeel aga kujutab endast Kolmanda Allika ja Keskme Loova Tütre poolt kohalikus univer sumis annetatud kosmilise meele individualiseeritud ringlust, mitteisikulist osa sellest kosmilisest meelest.

      9:5.5 (103.3) Ehkki Kolmas Isik on meele läte, ei maksa arvata, et kõik meele ilmingud on jumalikud. Inimintellekti juured on loomaliikide ainelises olemuses. Universumi arukus ei ilmuta Jumalat, kes on meel, ehedamalt kui füüsiline loodusmaailm Paradiisi ilu ja harmooniat. Loodusmaailmas leidub täiuslikkust, aga loodusmaailm ei ole täiuslik. Ühine Looja on meele läte, aga meel ei ole Ühine Looja.

      9:5.6 (103.4) Urantial kujutab meel endast kompromissi mõttetäiuse tuuma ja teie ebaküpse inimloomuse areneva vaimulaadi vahel. Teie intellektuaalse evolutsiooni kava on tõepoolest ülimalt täiuslik, ent lihalikus kehas tegutsedes jääb teil sellest jumalikust eesmärgist paljugi puudu. On tõsi, et meel on jumalikku päritolu ning et tal on oma jumalik saatus, kuid teie surelik meel ei ole veel jumalikult väärikas.

      9:5.7 (103.5) Sageli, liiga sageli rikute te oma meelt ebasiirusega ja muudate kalgiks ebaõiglusega, allutate teda loomalikule hirmule või moonutate kasutu muretsemise tõttu. Järelikult on nii, et ehkki meele allikas on jumalik, võib meel — nii nagu teie seda oma tõusumaailmas tunnete — küll vaevu erilise imetluse, veelgi vähem jumaldamise või austamise objektiks saada. Mõtisklemine peaks ebaküpses ja loius inimintellektis tekitama ainult alandlikkusetunnet.

      9:6.1 (103.6) Kolmas Allikas ja Kese, see kõikne arukus, on isiklikult teadlik igast meelest, igast intellektist, ta peab isiklikku ja täiuslikku ühendust kõikide mõistuslike füüsiliste, morontialike ja vaimsete olenditega kogu loodus ning kaugele küündivates universumites. Kogu selline meele tegevus haaratakse absoluutsesse meelegravitatsiooniringlusse, mis keskendub Kolmandas Allikas ja Keskmes ning mis on osa Lõpmatu Vaimu isiklikust teadvusest.

      9:6.2 (103.7) Nii nagu Isa tõmbab enda juurde kogu isiksuse ja nagu Poeg tõmbab ligi kogu vaimse reaalsuse, rakendab Ühine Toimija tõmbejõudu kõikide meelte suhtes; ta valitseb täielikult kõikse meeleringluse üle ja juhib seda. Kõik ehedad ja tõelised intellektuaalsed väärtused, kõik jumalikud mõtted ja täiuslikud ideed tõmmatakse eksimatult sellesse absoluutsesse meeleringlusse.

      9:6.3 (104.1) Meelegravitatsioon võib toimida ainelisest ja vaimsest gravitatsioonist sõltumatult, ent ükskõik kus ja ükskõik millal viimased kaks ka mõjuvad, toimib ikka ja alati ka meelegravitatsioon. Kui kõik kolm toimivad üheskoos, võib isiksusegravitatsioon haarata endasse ainelise olendi — kas siis füüsilise või morontialiku, piiritletud või absoniitse. Kuid sellest sõltumatult muudab meele olemasolu isegi mitteisikulistes olendites nad mõtlemisvõimeliseks ja annab neile teadvuse, ehkki isiksus puudub täielikult.

      9:6.4 (104.2) Isiksusliku väärtusega individuaalsus — kas siis inimlik või jumalik, surematu või potentsiaalselt surematu — pole aga pärit ei vaimust, meelest ega mateeriast, see on Kõikse Isa annetus. Samuti pole vaimu-, meele- ega ainegravitatsioon mingiks eelduseks isiksusegravitatsiooni ilmumisele. Isa ringlus võib endasse haarata meelt omava ainelise olendi, kes ei reageeri vaimugravitatsioonile, või siis kaasa tõmmata meelt omava vaimse olendi, kellele ei avalda mõju ainegravitatsioon. Isiksusegravitatsiooni toimimine on alati Kõikse Isa tahteakt.

      9:6.5 (104.3) Täielikult ainelistes olendites seostub meel energiaga ning täiesti vaimsetes isiksustes vaimuga, aga leidub arvutult ka isiksuste klasse, inimesed kaasa arvatud, kelle meel seostub nii energia kui ka vaimuga. Loodud-olendi meele vaimne külg reageerib eksimatult Igavese Poja vaimugravitatsiooni tõmbele, aineline tahk aga ainelises universumis valitsevale tõmbejõule.

      9:6.6 (104.4) Siis, kui kosmiline meel pole seotud ei energia ega vaimuga, ei kuuletu ta ei ainelise ega vaimse ringluse gravitatsioonijõule. Puhas meel allub ainult Ühise Toimija gravitatsiooni kõiksele mõjuväljale. Puhas meel on lähedalt suguluses lõpmatu meelega, aga lõpmatu meel (teoreetiliselt samaväärne vaimu ja energia absoluutidega) ei arvesta ilmselt mitte millegagi peale iseenda.

      9:6.7 (104.5) Mida suurem on vaimu ja energia lahknevus, seda ulatuslikumalt võib jälgida meele toimimist; mida väiksem erinevus valitseb energia ja vaimu vahel, seda vähem on jälgitav meele toimimine. Ilmselt tegutseb kosmiline meel kõige ulatuslikumalt kosmose ajauniversumites. Siin näib meel tegutsevat energia ja vaimu vahelises kesktsoonis, ent see ei kehti kõrgemate meeletasandite kohta: Paradiisis on energia ja vaim põhimõtteliselt üks ja seesama.

      9:6.8 (104.6) Meelegravitatsiooniringlus on usaldusväärne: ta lähtub Paradiisis asuvast Jumaluse Kolmandast Isikust, kuid mitte kogu meele jälgitavat toimimist pole võimalik ennustada. Terves teada olevas loodus on selle meeleringluse kõrval olemas mingi teatud kohalolek, mida pole õnnestunud kuigi hästi mõista ja mille toime ei ole prognoositav. Usutavasti tuleneb selline ettearvamatus osaliselt Kõikse Absoluudi toimimisest. Me ei tea, milles see toimimine avaldub, ja oskame ainult oletada, mis selle käivitab; mainitud toimimise ja loodud-olendite suhete kohta mõistame püstitada ainult hüpoteese.

      9:6.9 (104.7) Piiritletud meele prognoosimatuse teatud faasid võivad johtuda Ülima Olendi ebatäielikkusest, ka on olemas hiiglaslik tegevuspiirkond, kus Ühine Toimija ja Kõikne Absoluut võivad tõenäoliselt kokku puutuda. Paljutki meelega seostuvat ei tunta, aga ühes asjas võime olla kindlad: Lõpmatu Vaim on kõikide loodud-olendite jaoks Looja meele täiuslik väljendus, Ülim Olend aga on kõikide loodud-olendite meele arenev väljendus nende Looja jaoks.

      9:7.1 (105.1) Ühine Toimija suudab kõiki universumitegelikkuse tasandeid omavahel kooskõlla viia nõnda, et osutub võimalikuks üheaegselt ära tunda nii mõttelist, ainelist kui ka vaimset. See nähtus on universumi peegelduvus, see ainulaadne ja seletamatu võime näha, kuulda, aistida ja teada kõiki asju superuniversumis nende toimumishetkel ning koondada peegelduvuse abil kogu see teave ja teadmine ükskõik millisesse soovitud punkti. Peegelduvuse toime avaldub täiuslikult seitsme superuniversumi igas keskusmaailmas. Samuti kehtib ta superuniversumi kõikides sektorites ja kohalike universumite piires. Lõplikult keskendub peegelduvus Paradiisis.

      9:7.2 (105.2) Sellisena, nagu peegelduvusnähtus avaldub superuniversumite keskusmaailmadesse paigutatud peegeldavate isiksuste hämmastavas tegutsemises, kujutab ta endast kogu loodus leiduvate olemisfaaside ülikeerukat vastastikust ühendust. Vaimsed jõujooned ulatuvad tagasi Pojani, füüsiline energia Paradiisi