Enn Kaup

Minu Antarktika. Daamideta tantsuõhtud


Скачать книгу

korda kuus, et saada kassaluugist avanssi ja palka. Olin küll oma paberitega juba käinud parteikomitee sekretäri Bernhard Hiire juures, ent sel hetkel oli tema täitsa vait. Tekkis üldine vaikus, minu süda nõksatas ja asus juba saapasääre poole teele, kuid siis avas suu meie labori professor Ain Aitsam. Ta kinnitas veendunud moel, et tegelikult töötab seltsimees Kaup laboris edukalt, näitab töös initsiatiivi ning sobib oma omaduste poolest töötama Nõukogude Antarktika ekspeditsioonil. Ilmselt tajusid parteikomitee liikmed nüüd, et oluline osa vastutusest langeb Aitsami õlgadele, ja soovituse ma sain.

      Neli aastat hiljem oli mul jällegi põhjust Aitsamile tänulik olla, seekord nõusoleku eest lubada mind pooleteiseks aastaks Antarktisele juba otsese järveuurimise programmiga, eemale mu tööst termo- ja elektrofüüsika instituudi Läänemere osakonnas, mille Aitsam oli vahepeal asutanud. Mu meelest on Aitsamit aina iseloomustanud julgus ning võime mõelda suurelt ja kaugeleulatuvalt.

      Kuid mu tööl TPI santehnika laboris oli veelgi suurem, tegelikult edasist eluteed kujundav mõju. Nimelt töötas seal keemik Rein Marvet (1937–2002, ka väljapaistev džässpianist), kes tegeles vees lahustunud hapniku mõõtmisseadmete arendamisega. Olin tema hapnikumõõtjaga uurinud Keila jõe hapnikubilanssi ja kirjutanud selle põhjal ka elu esimese teadusartikli, kaasautoriks Ain Aitsam. Antarktisele sõidu eel olin lugenud ka saadaolevat teavet Molodjožnaja jaama ümbruskonnast, saanud teada, et seal asub õige mitu järve. Marvet valmistas mulle kaasa spetsiaalse seadme, millega oli võimalik mõõta hapnikuprofiile kiiresti otse järves kuni 35 m sügavuses vees. See oli tollal tõeliselt eesrindlik meetod – tavaliselt nägid veteuurijad hapnikku mõõtes kurja vaeva üksikutest sügavustest veeproovide võtmisega ja järgnevate keemiliste manipulatsioonidega. Eriti tülikas oli see pakases. Paar kuud Molodjožnajas meteoroloogi töösse sisse elanud, asusin puurima auke järvede jäässe, et vete termilist ja hapnikurežiimi uurida. Sellest saidki alguse mu Antarktise järvede ökoloogia uuringud, mis jätkusid ka järgneva kaheksa ekspeditsiooni ajal. Minust sai antarktiline retsidivist. Neil ekspeditsioonidel olen aina kasutanud häid hapnikumõõtjaid, millega on mind varustanud Marvet ja tema töö jätkaja Teet Jäetma firmast Elke Sensor.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQQEBQoHBwYIDAoMDAsK CwsNDhIQDQ4RDgsLEBYQERMUFRUVDA8XGBYUGBIUFRT/2wBDAQMEBAUEBQkFBQkUDQsNFBQUFBQU FBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBT/wAARCAJYAZoDASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD5zd3E rfvG6nuaPNb/AJ6t+Zom/wBbJ9T/ADqOvvT5wk81v+erfmaPNb/nq35mo6KAJPNb/nq