õlle päevas võib pikapeale paksuks ajada
Minna üht klaasikest tegema
Alati öeldakse, et tehakse üks klaasike, ehkki nad teavad küll, et sellega asi ei piirdu. Mitte kunagi. Võiks ausalt tunnistada, et tõmbavad täiega rihmaks. (Tõsi küll, see vihastaks kah, vaata järgmist).
Joomisega ärplemine
Klounid, kes ärplevad, et joovad „ennast täna sajaga mällarisse”! Joo jah, keda kotib. Tõmba endale lõuksi kah, siis ei mölise nii palju.
Läbi sitakeeramise tähtede poole.
KELLEL VIIMASENA SITA KEEMA AJAB, SELLEL KEEB KÕIGE ROHKEM
Pildituks joomine kui vabandus ja põhjendus purjus käitumisele
Tasuta viinast segi pööravad kretiinid
Sajaga vihaseks teevad need imbetsillid ja ottotriinud, kelle arust maailma vingeim asi on see, kui mingil jobude peol saab tasuta viina. „TASUTA VIINA, SAATE ARU? EI OLE VÕIMALIK! RAISK, MA JOON ENNAST KOHE TUNNELISSE!”
Kutid, kes ainult hädaldavad mingi töö üle, selle asemel et see ära teha
„Raisk, ma oleks terve nädala pidanud selleks eksamiks õppima, aga olen ainult telekat vaadanud ja sodi söönud. Kuidas ma võin olla nii saamatu?” NO VÕIB-OLLA SELLEPÄRAST, ET KELLEGI ESIMENE VIGA OLI SIND TEHA?
„Inimene on jõudnud Kuule ja ikka ma pean töötama / meil sajab / ma ei saa keppi” tüüpi masendav hala.
Oleks see sinust sõltunud, siis poleks inimene kunagi jõudnud Kuule ega kuhugi mujale! Kaeva oma kraavi edasi!
Oma vigade korrutajad
„Noh, ma olen selline laisk, loll ja saamatu lontrus.” Kui sa selline sitahäda oled, siis võta midagi ette, mitte ära vingu!
Tüübid, kes ajavad kõik oma lapsepõlve süüks
„Ma olen selline persevest, sest lapsena mind kiusati.” Kuule, möku, lapsepõlv sai mööda! Kõik see traumadest jahvatamine on saamatute hädapätakate ettekääne. Tao endale kupli alla, et sa võid ka ise oma eluga midagi ette võtta!
Tühikargajatest ärplejad
„Oleks nii ja naa, siis ma seda sitta tööd enam ei teeks …” ja „ühel päeval ma veel …” Mitte kunagi ei juhtu midagi. Üleüldse tuleks kinni püüda kõik ajukääbikud, kes pole valmis ise oma persekukkunud elu päästmiseks midagi ette võtma.
Märtrid
Aga ka need kutid, kes nimetavad sind kohe märtriks, kui oled pisut rääkinud, et kavatsed midagi ette võtta.
Tallinna kolinud tartlased
„Käin nüüd Tallinnas tööl, aga Tartus on ikka kõik asjad toredamad, tunnen iga kraavi ja lambiposti, viuviuviu.” VITTU! Keri siis oma kuradi Tartusse tagasi, kui seal nii tore on, ja ära sõida teiste seljas!
Tegelased, kelle arust on neil vähem vedanud kui sinul
Mis kuradi jama see on, et 99 protsendil inimestest on keskmisest halvem õnn? EI SAA OLLA! Vaata kolme järgmist.
„Minu õnne arvestades seal kindlasti sajab.”
No kindlasti! Kuidas saab mingi tüüp sirge näoga väita, et kuskil palmitorbikute amokijooksul täna just temale sajab? On ikka ülbust! See on ju ilmselge, et kui tüüp poleks kohale läinud, siis olnuks ilm hea.
„Minu õnne arvestades ma sinna kooli küll sisse ei saa.”
Kurat! Mis sellel õnnega pistmist on, kui mõni on nii sooda, et ei oska küsimustele õigeid vastuseid anda? Teistel aga joppas nii rämedalt, et nad tegid eksami ära kinnisilmi! Vittu küll!
„Minu õnne arvestades saab sellel autol bensiin otsa enne bensiinijaama jõudmist.”
Kust sellised tulevad? Oeh! Tankimisel pole mingit pistmist sellega, palju on paagis kütust. Minge nüüd. See on seotud hoopis õnnega. Ja on ütlematagi selge, et suuremal jaol inimestest sellega eriti ei vea.
Tagantjärele targad
Need mismaütlesin-jobud on selline kõnts, et kui meil surmanuhtlus veel kehtiks, poleks raske valida esimesi karistatavaid. RAISK! Sa kas ütled enne, kuidas peaks tegema, või siis kerid perse või kuhu iganes, aga ei tule siia hüppama, mida oleks pidanud tegema!
Sellid, kes korrutavad, et vanasti oli parem
Vaat, aga täna ei ole eile! Nii et mõttetu asja üle habisemise asemel võiks keskenduda sellele, mida ise ära teha, et asjad oleksid, nagu sa tahad.
Väikese palga üle vingujad
Suu kinni ja vaheta ametit, luuser!
Mis kergelt tuleb, see sitalt läheb.
Kõik muu peale automaatkorkide
Esiteks on täiesti arusaamatu sitt, miks peaks ise korke vahetama. Veel hullem on see, et tavalise reakodaniku võimalused osta poest esimesel katsel õige kork on olematud.
Restoranide üles-alla liikuvad taldrikurestid
Võtad ühe taldriku, terve virn tõuseb meetri! Perse!
Miljon pulti eri seadmete jaoks
Tundub hämmastavalt loogiline, kuid süüdlaseks tuleb tembeldada oma ajude kasutamist vältivad idikatest pedeamišid.
Uuestilaetavad akupatareid
Raske öelda, miks. Ilmselt sellepärast, et ka need käivad „kõige” alla.
Haukuv koer ei situ.
INIMENE HARJUB KÕIGEGA, VÄLJA ARVATUD SELLEGA, ET SITT LÄHEB KEEMA
Lagunevad sittseadmed ja nende garantii
„Paraku selle seadme garantii ei korva midagi, sest seade purunes kasutamise käigus.” KAHJUKS MA PEAN NÜÜD HÄRRA KODUMASINAKAUPMEHELE KAUSSI ANDMA!
Kiletatud CD-karbid
Üleüldse kõige pakkimine nii kuradi tihedalt, et seda kraami sealt välja ei saa. See on ikka kõige tipp. Proovige kunagi avada kiletatud CD-karpi, ilma et kasutaksite võlusõnu „seesam, avane”, „kuradi perse” või „ma hävitan sinu ja su sada sugulast”!
Äratuskellad
Kas keegi julgeb väita, et pole nimetatud põrgumasinaid korduvalt vastu seina või naabri koera pihta visanud?
Kiipkaardid, millega ei saa ületada kontoseisu
DVD-de regioonikoodid ja kõik muu samasugune tarbijate petmine
Kui keegi tahab seletada, miks need head on, siis teda me küll kuulama ei hakka. Kui ma ostan endale filmi Ameerikast või kusagilt mujalt perses kohast ja see on samasuguse plaadi peal, siis MIKS KURADI PERSE PÄRAST SEE SITT MU PLEIERIS EI MÄNGI?!
Kõik perse kadunud standardid ja formaadid
VHS vs. Betamax, MiniDisc vs. kõik, HD-DVD vs. BluRay, Pasa vs. Atpo. Miks neid ei saaks mõistlikult koos teha? Ja ärge öelge, et sellepärast, et me ei ela Nõukogude Liidus!
Moblade erinevad laadijad ja nende pistikud
„Kas sul on Siemensi laadijat?” „Ei ole!” „Kas sul on Ericssoni laadijat?” „Perse, seda kah ei ole!” „Kas sul vana Nokia laadijat on?” „KERI PERSE OMA MÖLAGA JA TEEL SINNA ÜTLE NEILE NÕMEDATELE FIRMADELE, ET NAD TEEKSID SAMASUGUSEID LAADIJAID JA PISTIKUID, ET EI PEAKS KUULAMA VALE TELEFONI