karvavõrdki ei huvita (allveekabepedede inimõigused, lesbilised puberteetoravad, McDonald’si-poolne inimõiguste rikkumine arengumaades või Hiina kodanikuvabadused), siis pole ka imestada, et toetus jääb kesiseks.
Lendoravad
Kuidagi perversne, et terve nüüdisaegne inimkond kummardab higiste lendoravate ees (keda pole isegi kunagi näha).
Sitta keeratakse paremateski peredes.
KÜLM KOHV AJAB SITA KEEMA
Amnesty ja teised inimprügi lõppladustamise kohad
Looduskaitsehipid
Need, kes nutavad, et see metskärsspersenahkhiir on ohualdis, sest Mustamäel keegi aevastas. Kuidas te aru ei saa, et evolutsiooni käigus on hävinud sadu tuhandeid liike, kellest te midagi ei teagi? See on loomulik areng ja kui keegi sellele pisut kaasa aitab, siis see on tulevikku suunatud mõtlemine. Parem rõõmustage, et keegi ka homsele mõtleb!
Sulejopedes „looduskaitsjad”
Ullikesed, kelle arust turumajandus piirab vabadust
„Ei, mul peab olema õigus mitte midagi teha.” SUL ON KA ÕIGUS LÕUKSI SAADA, LOODER!
Igasuguste flaierite ja kaardikeste jagajad
Takupead, kes istuvad kitarri tinistades ja piipu imedes hipikommuunides
Isiklikud jutujamised
Näost näkku müük, direct dialogue campaign ja muud imeasjad. Kurat, kui ma olen hulluks läinud ja teid uskuma jäänud, siis ma võtan ise ühendust.
Karusloomakasvandustest loomi „vabastavad” matsakad loomakaitsjad
Võtke mõistus pähe! Kohe kui te need loomad loodusesse lasete, nad surevad, sest ei oska looduses hakkama saada! Te teete ennast lolliks. Ja koledad olete te kah. Ja isegi kui mõni on hoopis anorektik, siis ega see ei ole parem.
Targutajad, kes tulevad ütlema, et ega sa päriselt ju nii ei mõtle
Ega jah! Kuradi perse! Vaadake ja imestage! Ja kuna me ei ela kuskil kuradi kommunistlikus Hiinas, siis mina saan vähemasti öelda, mida ma tahan!
„Elu pole meelakkumine”-tüüpi targutajad
Türamaivõi, see meelakkumine siit veel puudus! Kas sa, kuradi idikas, saad aru, et mesi kleebib?! Ja mis selles lakkumises siis nii toredat on?
Kõik muud aktivistid, kes jäid mainimata
Usk ja kõik sellega seotu
Peab ikka olema võrdlemisi räme jahupea, kui ei saa aru, et usk on viis masse valitseda. Ja praeguses maailmas pealegi üsna primitiivne viis.
Usu nimel surevad märtrid
Kuidas need imbetsillid saavad elada sellises kujutelmas, et neil on pärast surma mingitki väärtust? Või enne seda? Vähemalt on neil niipaljuke oidu, et oma elule punkt panna.
Kirikumaks
Üsna kummaline, et veel 21. sajandil mõned inimesed seda maksavad.
Rühmitused, kes vahutavad mingite uduste karikatuuride pärast
Terroristid
Kurat ja raisk! Kui keegi debiilik ei oleks usku leiutanud, siis poleks neid kretiine olemaski! Ainus, mida nende dünamiidijukude juures võib positiivseks pidada, on see, et põhiliselt lasevad nad õhku üksteist või jänkisid.
Oma usundi ülimuslikkust uskuvad vesipead
Kuidas saab selge silmavaatega inimene öelda, et tema jumal on teise omast parem? Ega ikka ole, sest kui sa nii loll oled, siis vaevalt sa oskasid valida kõige parema.
Paast
Mida kuradit? Pimedas võib süüa, sest Allah ei näe? No on alles superjumal!
Ei abieluvälisele seksile
OI-OI-OI! Kui ma seda reeglit järgiks, siis ma ei saaks iialgi keppi. Nojah, ega praegu kah ei saa, aga ikkagi.
Pihil käimine
„Sai natuke pattu tehtud, lähen räägin südamelt ära, siis saab uuesti alustada.” See on nii jabur, et pea lendab pauguga katki! Sellistele tänapäevastele jeesusnaatsaretlastele ei tohiks andestada isegi nende olemasolu.
Jehoova tunnistajad
Kirikupühad
Kuradi kurat, laske mind poodi sisse, mind ei huvita, kas praegu on ramadaan või mõni teine siesta!
Ebausk
Peeglid, redelid ja mustad kassid. Kui sa veel seda soola üle õla viskad, siis lähed ise üle minu õla järele.
„See on minu isiklik arvamus.”
NO KELLE OMA TA SIIS VEEL ON? ON SUL KA LAIEMA AVALIKKUSE ARVAMUSI?
Võõrsõnad
Mõelgem sellele hetke. Võõrsõnad on need sõnad, mis on tulnud eesti keelde mujalt, et korvata puudujääke meie oma keeles. Ilma nendeta oleksime harimatud matsid. Hea küll. Aga mõni ime, et meid peetakse mahajäänud ääremaaks, kui me ei suuda isegi oma sõnu kasutada ja oma keelest lugu pidada! Kuradi sitt!
Võõrsõnade kasutamine
Need, kes kasutavad alati võõrsõna, kuigi korralik eestikeelne sõna on olemas; ei, ikka operatiivne, pedantne jne … Nende üldine sõnum on see: „Ma proovin siin jõle tark paista, aga ei tule hästi välja.
Sitakeeramine on pool võitu.
KUS SUITSU, SEAL SITTA
ja parem oleks, kui keegi mind mu kannatustest vabastab.”
„Keri siia, nagu oleksid juba kohal.”
Kui ma juba seal oleksin, siis vaevalt mul enam kuskile kiiret oleks.
Miks „räägi” ja „ära sa räägi” võivad tähendada sama?
Tegelased, kes kirjutavad „kuntsnik” ja „sohvoos”
KAS TE KOOLIS ÜLDSE MIDAGI EI ÕPPINUD?
Keeleinspektsioon
No need poisid ei oska ju üldse kirjutada, ühes lauses oli koma täiesti vale koha peal!
Mis kuradi punane niit see läbi läheb?
See, et mõned räägivad Powerpointi puhul lüümikutest
Perse küll, lüümikud olid 80-ndatel!
Eestlase ausõna
Mis kuradi eestlase ausõna? Milline täiskasvanud inimene sellist asja üldse öelda võib?
Iseendast kolmandas või jumal teab mitmendas isikus rääkimine
Metsa poole
Minu poolest olgu ükskõik kuhu poole, aga viige see kuradi hull siit kaugemale!
Puhas eesti keel
Ma refrešin selle saidi, teeme mänedžment pläni, kollekšõn, storidž klääss jne.
Pikas jooksus
Inimesed, kes nämmutavad peeni lauseid ja kasutavad väljendit „pikas jooksus”, selle asemel et eesti keeles rääkida. Kretiinid!
Juhe koos, silme eest must, kops üle maksa, närvid tuksis – SELLE ASEMEL ET ÖELDA LIHTSALT „PERSES”!!!
Kulunud fraaside kasutamine
„Ilus