kuid ta ei olnud ikka veel selleni jõudnud. Andrea auto oli alati ülipuhas, sest ta sõidutas sellega kliente ringi.
Keegi koputas taas tagauksele, ent enne kui Hannah jõudis pukilt tõusta, avas Delores ise ukse. “Oi kui tore. Mul on hea meel, et sa siin oled, Andrea. Saate nüüd mõlemad Ezekiel Jordani maja näha. Pange mantlid selga ja tulge kohe sinna. Ja kasutage esiust, siis kogete terviklikku muljet.”
Uks sulgus taas ja Andrea ilme oli lõbustatud. “Mitte midagi ei ole muutunud. Ema käsutab meid ikka veel samamoodi nagu siis, kui olime veel lapsed.”
“Käsutab jah,” ütles Hannah, kui tõusis, et nagist jope võtta. “Aga mitte ainult meid. Ema käsutab kõiki.”
“Ma ei suuda uskuda, et ema sai selle kõik vähem kui kuu ajaga valmis,” märkis Andrea, kui nad Ezekiel Jordani maja tagauksest väljusid ja läbi lume ta Volvo poole sammusid.
Hannah ootas, kuni õde oli autouksed lahti keeranud, ja libistas end siis kõrvalistmele. “Olen sama rabatud kui sinagi.”
“Sellest saab kindlasti kogu talvekarnevali tõmbenumber.” Andrea pani auto käima ja keeras parkimiskohalt kõrvaltänavale. “Eriti seepärast, et tal on Ezekiel Jordani algupärane palisanderkirjutuslaud. Mida ma küll sellise kirjutuslaua eest annaks! Selle kuldne inkrustatsioon on lihtsalt hunnitu.”
Hannah jäi nähtud ajaloolise maja peale mõtlema, kui nad mööda kõrvaltänavat sõitsid. Deloresel oli tõeline anne paigutada kindla ajastu mööbel kauniks väljapanekuks ja hoolimata ema murest Abigail Jordani köögiriistade asetuse pärast oli Hannah leidnud ainult kaks asja, mis olid olnud vaid veidi valesti. “Mulle meeldis kõige rohkem salong. See nägi nii autentne välja ja võin selgelt ette kujutada, kuidas Ezekiel ja Abigail seal oma hobusenahast sohval istusid ja telekat vaatasid.”
“Telekat?” Andrea pööras pea, et õele terav pilk suunata, kuid märkas siis Hannah’ näol säravat laia naeratust. “Ära kiusa mind, Hannah. Sa tead ju, et sada aastat tagasi ei olnud telekat!”
“See on kindlasti ka põhjus, miks neil nii palju lapsi oli. Polnud elektrit. Polnud telekat. Neil polnud öösiti midagi muud teha.”
Andrea andis endast parima, et manada näole laitev ilme, kuid rikkus selle naerupahvakuga. “Sa oled ikka lootusetu.”
Hannah nõjatus istme seljatoele ja nautis läbi linna looklevat sõitu. Tänavad olid täna tegevust täis. Kõik valmistusid talvekarnevaliks.
“Oleksid pidanud mulle ütlema, et Norman hakkab inimestest Ezekieli salongis ajastutruusid portreefotosid tegema,” ütles Andrea, kui Old Lake Roadile keeras ja kiirust lisas. “Oleksin saanud end varem kirja panna.”
“Ma ei teadnud. Ma ei ole Normaniga umbes nädal aega rääkinud. Aga see on suurepärane mõte. Armastan neid vanu seepiavärvi pilte.”
“Ema ütles mulle, et Norman on täielikult talvekarnevalile pühendunud. Ta palkas ühe teise hambaarsti enda asemel kliinikusse tööle, teeb portreefotosid ja annetab tulu ajalooühingule ning osaleb isegi mitme võistluse žüriis. Norman on tõepoolest imetore mees.”
“Näib, et ema on sind oma usku pööranud.”
“Mida sa silmas pead?”
“Ta on laulnud terve nädala kiidulaulu Normanile. Arvan, et ta kardab, et tal hakkab potentsiaalne väimees sõrmede vahelt libisema.”
Andrea tõstis hetkeks pilgu teelt. “Miks? Kas Norman on käinud kellegi teisega kohtamas?”
“Mitte veel. Vaata teed, Andrea. Seal ees on üks libe koht.” Hannah ootas, kuni õde oli tähelepanu taas teele pööranud. “Carrie rääkis emale, et Ronni Ward on käinud liiga tihti hambaid puhastamas.”
“Ronni Ward ja Norman?” Andrea mõtles hetke. “See polegi nii pöörane, kui võib tunduda. Norman teenib head raha ja Ronni on alati öelnud, et tahab abielluda arstiga.”
“Norman on hambaarst,” märkis Hannah.
“Aga inimesed kutsuvad teda ikkagi doktor Rhodesiks. Ronnile ongi ju ainult see oluline. Ta on alati tahtnud, et temast saaks proua doktor See-ja-see.”
“Võib-olla peaks ta keskenduma reverend Knudsonile. Ta on teoloogiadoktor.”
Andrea hakkas naerma ja Hannah teadis, et õde kujutas ette morni luteri koguduse õpetajat koos Lake Edeni kolmekordse bikiinikuningannaga. “Võib-olla peaksid talle helistama ja meelde tuletama, et oled ikka veel saadaval.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.