Kannatlikkus. Chadwicki perekonnakroonika 2. Osa. Marcia Willett

siid pikalt ja sihvakalt peenest pitsist voodriga ülaosa küljest, varrukad olid kroogitud kitsastesse kätistesse. Kui ta seda esmakordselt selga proovis, ei uskunud ta oma peegelpilti nähes silmi. Ta oli muutunud: ebamaine, ilus… Pööranud imetledes pilgu oma õe poole, polnud ta üllatunud, nähes et mööda Flissi põski jooksid alla pisarad. See oli tilluke, hämmastav ime. Ka ta ise oleks peaaegu nutma puhkenud, tema juures oli midagi nii liigutavalt ebareaalset, muinasjutulist, tema igapäevasest minast täielikult erinevat. Oli olnud peaaegu kergendus teksased uuesti jalga tõmmata.