Väravavaht ja meri. Maria Parr

tähele, kuidas Lena mu kõrval kangestus.

      „Float?” küsis Birgitte ebalevalt.

      *

      Kord ühel varasuvisel õhtupoolikul, kui me istusime rõdul ja jõime pärastlõunakohvi, hakkasid isa ja onu Tor meenutama oma lapsepõlve ja seda, kuidas nad ehitasid parve, millega sai päris linna välja sõita. See jutt polnud vist Lena ja minu kõrvadele mõeldud, sest isa nägu tõmbus murelikuks, kui ta avastas, et me kuulame huviga pealt. Nad summutasid selle loo ära ja hakkasid rääkima hoopis muust. Aga siis oli juba liiga hilja. Kui isa ja onu Tor võisid isetehtud parvel üle fjordi sõita, võime Lena ja mina ka. Sestpeale kogusime terve suve salaja ajupuitu ja laevariismeid ning peitsime selle vanasse paadikuuri.

      Nüüd seisin siin aias ja üritasin seletada, mis on parv. Inglise keeles. Kiikasin paar korda abitult Lena otsa, tema aga põrnitses mulle tigedalt vastu.

      „It’s a thing that … ee … you float on it on the sea … ee, it’s a …”