vajus kokku ja ahmis kõrvetavvalge valu käes õhku. Järjekordne küünis lõhkus ta nägu. Valküüria keerles ja kukkus, veri voolas kaela mööda alla. Tema nägu oli rikutud, lõigatud lahti nagu värskelt küntud põld. Varjud kiskusid randmetest ja pahkluudest, hoidsid teda õhus, keha pingule tõmmatud.
„Kõik need pisikesed torked,” poetas Melanholia. „Kõik pisikesed mõnitused.”
Pimedusenoad lõikusid Valküüria nahka ja ta vallandas karje.
„Ära muretse,” ütles Melanholia, „ma ei kavatse sind tappa. Ma kavatsen lihtsalt sind üleni lõikuda. Kui ma lõpetan, pole sul ühtegi sentimeetrit, millel puuduks minu märk. Kui sa arsti juurde lähed ja ta su täiesti terveks ravib ning armid kaovad, tead sa isegi siis, et mõned armid on sellest sügavamad. Sa tead, et need on seal ja iga päeva igal hetkel kahetsed sa kõiki neid pisikesi torkeid ning mõnitusi. Kui sa muidugi sel ajal verest tühjaks ei jookse, mil mina lõbutsen.”
„Ära,” ütles Valküüria. Verd tilkus tema lõhestatud huultelt.
„Sa anud? Kas võimas, kartmatu Valküüria Kain anub minult armu?”
„Ära,” suutis Valküüria vaid öelda.
Melanholia saatis varjunoad üles. Need lõikasid läbi Valküüria särgi, kündsid tema ihusse vagusid, muutsid tema karjete tooni.
14
Kõne
Valküüria ärkas näoli rohul lebades. Ta pööras veidike pead, üritas silmi pilgutada, kuid tema silmalaud olid lõhestatud. Tema ees lebasid esemed. Kulus aega, enne kui ta taipas, mis need on. Tema telefon ja sõrmus. Ta liigutas kätt. See polnud lihtne. Mõned lihastest olid läbi lõigatud.
Värisevate, verekorpas sõrmedega vajutas ta kiirvalimise numbrile.
„Hei,” teatas Fletcher kõnele vastates. „Neil on pitsa peaaegu valmis. Lõhnab ülimaitsvalt.”
„Fletcher,” anus ta vaikselt. „Aita.”
15
Arst on kohal
Traagel pidurdas Bentley kõrval ja hüppas kaubikust välja. Ta kiirustas Leebesurma juurde, kui too Pelgupaiga ustest sisse marssis. „Just kuulsin,” hingeldas Traagel. „On sul juhtunust aimugi?”
„Mitte mingit,” ütles Leebesurm sammu aeglustamata. „Ta helistas Fletcherile. Ütles, et on kaljudel. Kaotas teadvuse kohe, kui too kohale jõudis.”
Pelgupaiga ametnikud põiklesid neil eest, litsudes end vastu koridoriseina.
„Temaga saab kõik korda,” lohutas Traagel sõpra. „Meil on uus arst. Väidetavalt on tema briljantsus samal tasemel kui Kenspeckle Graussil. Maadam Mist tõi ta siia.”
„Fletcheri kinnitusel on teda sügavale lõigutud. Kenspeckle hoolitseks selle eest, et arme ei jääks.”
„Temaga saab kindlasti kõik korda.”
Fletcher tammus edasi-tagasi operatsioonisaali ees. Ta pea viskus neid märgates üles. „Ta on ikka seal sees,” ütles Fletcher. Ta oli kaame. Tema hääl värises.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.