s>Sláinte! 1
SISSEJUHATUS
Paljud Hollywoodi näitlejad on oma ameti tõttu talumatult ja kohatult upsakad, püüdes tõsta seda imetlusväärset elukutset lausa taevalikesse kõrgustesse. See tegelikkusest eemaldumine, mida 2011. aastal Kuldgloobuste galaõhtut juhtinud Ricky Gervais nii vaimukalt naeruvääristas, on nad aga üldsusele mõneti tüütavaks teinud.
Johnny Depp, kes on kahtlemata oma põlvkonna parim ja põnevaim näitleja, on oma ameti suhtes värskendavalt aus ja asjalik. „Mina näen seda nii, et mulle makstakse hullumeelseid rahasummasid, et teeksin nägusid ja valetaksin, teeseldes, et olen keegi teine,“ ütles ta oma leivateenimisviisi kohta. Tõepoolest, ta lükkab isegi tagasi filmitähe tiitli, väites: „Ma viibin hoopis pigem lahinguväljal kui keset sära ja hiilgust – ma pole selles kuigi tugev!“
Tegelikult on Depp suurepärane nii lahinguväljal kui keset glamuuri. Ta on väga hästi toime tulnud ühiskonna äärealadelt pärit tegelaskujude kehastamisega, kuid ta võib mängida sama stiilselt ka peavoolu kuuluvaid rolle.
Tema fotomodellilik välimus annab talle tublisti sära juurde. Paljud nägusad filmitähed väidavad ebasiiralt, et ei tunne end mugavalt reklaamplakatite tähena. Me näeme selle eluloo lehekülgedel, et Depp on tõepoolest tõrges südametemurdja. Ent südametemurdja ta kahtlemata on: üks Briti kõmuleht kirjeldas teda kui „1990. aastate naise ülimat unistust ja märga unenägu“. Kuulsuse kasvades on Depp saanud järjest pealetükkivama seksuaalse alatooniga fännikirju. Tema töökohta saabuvad kirjad on sisaldanud kõike alates isetehtud paljastavatest videofilmidest ja mitmesuguses värskuses aluspesust kuni ihukarvadeni.
Ühe filmi võtteplatsil lähenes võttemeeskonna liikmele teismeline tütarlaps ja küsis temalt, kui palju raha too temalt võtaks ligipääsu eest Deppi väljaheidetele. „Kui jube mõte,“ lausus piinlikkust tundev näitleja loost teada saades.
Kui Depp oleks otsustanud toetuda üksnes oma välimusele, oleks tal võinud olla lihtne ja tulus karjäär. Filmitootjad ja moemajad oleksid punase vaiba tema eest lahti rullinud, kuid Depp seadis sihid kogu aeg kõrgemale. „Ma ei taha teha karjääri sellega, et heidan lihtsalt särgi seljast,“ märkis ta.
Tõepoolest, sel ajal kui kogu maailma naised õhkavad tema järele ja paljud mehed soovivad salamisi, et neil oleks Deppi välimus, tunnistab mees ise, et on oma välimuse suhtes kohmetult häbelik. Ta lausa jälestab oma nägu kinolinal. „Ma olen seal oma hiigelsuure ninaga üles võetud,“ lausus ta. „Ma olen nagu suur vana koer hiigelsuure ninaga. Sageli näen ma oma filme vaadates ennast just niimoodi.“
Kuid hea välimus, kuulsus ja varandus ei taga siiski õnnelikku pereelu. 2012. aasta suvel, pärast selle raamatu trükkiminekut, läks Depp lahku Prantsuse näitlejast ja lauljast Vanessa Paradis’st, kes oli neliteist aastat olnud tema elukaaslane. Deppi esindaja väitis, et paar läks lahku „sõbralikult“. Nagu järgnevas loos näeme, on Depp igatsenud endale stabiilset perekonda nii kaua, kui ta mäletab. Pärast neljakümne üheksandat sünnipäeva libises romantiline ja perekondlik püsisuhe tal aga jälle käest.
Depp on suutnud ära öelda suurtest kassafilmidest ja võtta vastu väikesi osi alternatiivsetes filmides. Ta on küll vaeva näinud mõnede valikute tõttu, mida on pidanud tegema, kuid alati truuks jäänud oma põhimõtetele. „Ma ei tea, mis on hirmutavam: kas läbikukkumine filmiturul või kommertsedu,“ mõtiskles ta kunagi. „Minu arvates on kommertsedu hoopis hirmutavam.“ Viimastel aastatel on talle menukid sülle kukkunud, kuid mõnda aega oli ta nõudliku valivuse musternäidis. Ta arutles nii, et kui tema tugevasti eristuv hoiak peaks tähendama, et ta langeb näitlejana täielikku ebasoosingusse, siis pole see veel maailmalõpp. „Ma mõtlesin, et võin alati kitarrimängu juurde naasta või bensiini paakidesse pumbata või midagi muud teha,“ rääkis ta.
Pärast isaks saamist on Depp järeleandlikumaks muutunud ja oma tegevushaaret avardanud. Seda pole tinginud mitte kasvanud ihalus rahalise turvatunde järele, vaid pigem liigutav soov esineda filmides, mida naudiksid tema lapsed, näiteks „Alice imedemaal“. Peaaegu kolme miljardi dollarilise kassatuluga „Kariibi mere piraatide“ sarja tähena on Depp end praeguseks kindlalt põhivoolu kinnitanud. „See ei tundu olevat midagi väga teistsugust, kui ma alati olen teinud,“ ütles Depp ajakirjale Rolling Stone oma osaluse kohta selle filmi müügiõigustes. „Asi on lihtsalt selles, et seda filmi vaatas rohkem inimesi ja neile meeldis see tegelaskuju.“ Tema tõlgenduses on kapten Jack Sparrow kummaline ja imetlusväärne veidrik.
Deppi palkamine sellesse ossa tegi Walt Disney stuudio asjamehed ülimalt närviliseks esimese filmi esimeste võttenädalate ajal, kuid Depp jäi oma tõlgendusele kindlaks. See tuli kõigile kasuks, sest just Deppi emotsioone tekitav esitus oli see, mis määras vaatajaedu. Tema loomingulisus keeb mõnikord üle ja häda sellele režissöörile, kes üritab painutada seda põhjalikku ja tundlikku meest ettemääratud suunda järgima.
See teeb Deppist inspireeriva ja huvitava näitleja. Eriti seetõttu, et oma särava, kuid nõutuks tegeva karjääri kestel on ta nagu paljud teisedki filminäitlejad eelistanud hoida salajas seda, kes ta tegelikult on. Viidates ühele teismelisena peetud ametile, ütles Depp isegi siis, kui temast oli saanud juba ülemaailmselt kuulus näitleja, et ta tunneb ikka seotust oma noorema, kuulsusele eelnenud minaga. „See on nii kummaline, aga ma tunnen ikka veel, nagu oleksin too seitsmeteistkümneaastane bensiinitankla teenindaja Lõuna-Floridas, ja teised inimesed on mulle lihtsalt selle veidra kuulsusemärgi külge pannud. Kui sa oled mõnes mõttes kaup või toode, siis loovad inimesed sinust kuvandi, millel pole sinuga üldse mingit pistmist, ning neil on võimu seda müüa ja inimestele sisse sööta.“
Ajuti lummavalt salapärasena on Depp neil vähestel kordadel, kui ta on lasknud maskil eest libiseda, lõpuks soovinud, et ta poleks seda teinud. Isegi intervjuudes on ta õrritavalt ettevaatlik ning tihti varjab ta sama palju, kui paljastab.
Teie ees on Johnny Deppi tõeline lugu. See jutustab mehest, kellele üks kaasnäitleja on omistanud lausa võluri võimed, ning tema kummalisest ja imetabasest maailmast.
1. PEATÜKK
JOHNNY LAPSEPÕLV
Kui Johnny Deppilt küsiti, kuidas ta näitlejate maailma sattus, vastas ta: „See oli tõeline juhus, jumalik sekkumine.“ Arvestades, kui edukaks, austusväärseks ja populaarseks näitlejaks ta on saanud, oli tema teekond filmitööstusse palju vähem kirglik ja kindel kui paljudel tema põlvkonnakaaslastest kolleegidel. Enne seda, kui ta sai filmitööstuses kanda kinnitada, oli ta selles ilmas näinud palju rohkem, kui temaealine noormees oleks pidanud nägema.
Võib ausalt öelda, et Johnny Deppi lapsepõlv oli üsna heitlik. Kui ta pilgu tagasi oma kogemustele ja toonastele tunnetele heidab, lausub ta: „Kõik see, mis mu ümber toimus, ajas mind täielikult ja põhjalikult segadusse.“ Pole siis ime, et ta on ikka eelistanud mängida tegelasi, kes on autsaiderid. See ei saagi teisiti olla, kui võtta arvesse seda, mida Depp nooruses koges.
Johnny pere vahetas tihtilugu elupaika. „Mul oli noorena hiiliv kahtlus, et teistsugune on päris tore olla,“ märkis ta. Ja see hiiliv kahtlus on talle terve elu jooksul marjaks ära kulunud. Selle taustal tundus kõik, mis tema elus toimus, ilmselt üsnagi tavapärane ja arusaadav. Johnny oli ehitusinsener Johnny Depp seeniori ja tema kohalikus kohvikus töötava abikaasa Betty Sue neljas ja viimane laps. Johnny ema käitumist töö juures on kirjeldatud „labasena“. Esimesed kolm last – tütred Debbie ja Christie ning poeg Dan – olid sündinud Betty Sue eelmisest suhtest.
Filmitäht ise väitis jutusaates „Inside the Actor’s Studio“2, et perenimi Depp tähendab saksa keeles idioot. Perekond elas Owensboros Kentucky osariigis, kus põlisameeriklased on elanud tuhandeid aastaid. Mõned neist on omistanud sellele piirkonnale süngeid müütilisi omadusi. Linn asub Ohio jõe lõunakaldal ning asjaolu, et praegu on see kõige enam tuntud oma rohkete grillipidude poolest, räägib üsna palju sellest, missugune lihtsakoeline ja tagasihoidlik ümbruskond see on.
John Christopher Depp II sündis 9. juunil 1963. aastal. Peagi sai ta tuntuks Johnnyna, osalt seepärast, et eristada teda isast. Peres kasutati siiski ka innukalt hüüdnimesid. Dani kutsuti sageli DPks, Johnnyl aga oli terve rida mitteametlikke hüüdnimesid, sealhulgas Johnny Dip ja Dippity Do. Isegi Deppi emapoolsel vanaisal Walteril oli hüüdnimi: peres kutsuti teda PawPaw’ks.
Depp