ajaks oli Depp juba kirglik rokkmuusika sõber. Mõned esimesed ansamblid, kes talle meeldisid, olid Kiss, Aerosmith ja Alice Cooper. Noore Johnny onu oli ühes bändis ja see andis jätkuvalt tema vennapoja kujutlusvõimele tööd. „Tema nõbudel oli oma gospelbänd ning nad tulid lõunasse külla ja mängisid gospellaule – see oli üldse esimene kord, kui ma nägin elektrikitarri. Ma sattusin sellest vaimustusse.“ Bändi esinemised tiivustasid Johnnyt ja peagi veenis ta ema, et too ostaks talle elu esimese muusikariista, elektrikitarri, mis maksis 25 dollarit. Üheaastase iseõppimisega omandas ta tehnika, mängides kaasa oma lemmikplaatidele. „See kitarr aitas mind läbi murdeeast, tüdrukute- ja elujamadest, perekonna veidrustest, suureks kasvamisest, üldse kõigest,“ leidis Depp. Kitarr oli tõeline sõber.
Murdeeas hakkas Deppist kujunema südametemurdja. Aga ta oli oma kitarrimänguga nii ametis, et ei märganud eriti kogu seda tähelepanu, mida õrnem sugu talle osutas. „Mäletan, et jalutasin Johnnyga ning kõik tüdrukud pöörasid pead ja jäid talle järele vahtima,“ meenutab sõber. „Aga huvitav oli see, et ta oli tollal nii kitarrimängule keskendunud, et see oli talle tõesti esmatähtis.“
Mõnes mõttes pole Depp siiani vabanenud ükskõiksusest oma atraktiivsuse suhtes. Ehkki talle teatud määral meeldib, et paljud naised on tema pärast sõgedad, on ta alati hoolitsenud selle eest, et ta ei toetuks elus edasi jõudmisel oma välimusele. Ta on alati pürginud selle poole, et olla kuulus millegi enama poolest, ning see pingutus on olnud tulemuslik.
Eespool mainitud unistused muusikaiidolite matkimisel jooksid siiski ükskord tühja. Ansambli Kiss solist Gene Simmons tavatses laval tuld süljata. Depp oli sellest lummatud ja ühel õnnetul päeval proovisid tema ja ta sõbrad Simmonsit jäljendada. Nad kinnitasid T-särgi luuavarre otsa, immutasid seda petrooleumiga ja süütasid põlema. Seejärel võttis Depp veidi petrooleumi suhu ja puhus seda särgi poole. „Mu nägu sai jubedalt põletada – jooksin piki tänavat, nägu kõrbemas.“ Koju jõudnud, pidi ta emale nende põletusjälgede kohta seletust andma. Johnny ütles talle, et üks ilutulestikurakett oli otse tema nina ees plahvatanud, ja poisi üllatuseks ema uskus teda. „See oli üks tobedamaid asju, mida ma eales teinud olen,“ märkis Depp asjale tagasi vaadates. „Mitte küll kõige tobedam, aga kindlasti selle lähedal – ja ma olen teinud palju tobedusi.“ Aus jutt, kuid vähemalt sai ta oma õppetunni kätte.
Teine kord, kui ta peaaegu viimase piirini jõudis, oli siis, kui otsustas näidata demonstratiivset lugupidamatust ühe õpetaja vastu. Deppil oli raske koolis kohaneda, sest pere vahetas nii tihti elukohta. See oli täiendav tegur, mis põhjustas ulakat käitumist koolitundides. Üks kord tundis Depp siiski, et ta ei käitu halvasti, vaid lihtsalt seisab enda eest, sest õpetaja noris tema kallal ebaõiglaselt. Kui õpetajanna teda ikka edasi hurjutas, kaotas poiss kannatuse. Ta tõusis püsti ja kõndis ruumist välja, kuid enne seda tõmbas püksid ja aluspüksid rebadele ning paljastas õpetajale tagumiku, mille eest ta kõrvaldati koolist kaheks nädalaks. See polnud siiski ainus ulakas tegu. Kui Depp heidab pilgu tagasi oma lapsepõlvele ja noorukieale, näeb ta ridamisi neid kordi, kui ta vääralt käitus. „Ma proovisin narkootikume ja katsetasin kõike, mida väikesed poisid teevad: lõhkusin võõrast vara, pildusin autode pihta mune, murdsin koolimajadesse sisse ja pöörasin ruumid segamini,“ tunnistab Depp.
Ometi oli see vaid tema teismeea mässu algus. Neljateistkümnendaks eluaastaks oli Depp kaotanud süütuse ja proovinud enda sõnutsi „igat narkootikumi, mis vähegi ringluses oli“, samuti oli ta algust teinud käsivarte lõikumisega. Varase lõbujanulise käitumise taga oli asjaolu, et kolmeteistkümneaastaselt oli Depp moodustanud oma rokkbändi. Nad nimetasid end Flame’iks5 ja Depp mängis seal uhkelt kitarri. Ta pidas seda kogemust põnevaks ja edasiviivaks. Bändis mängides taandus see ebakindlus, mida põhjustas tema heitlik lapsepõlv. Depp võttis bändi väga tõsiselt ja hakkas ka oma välist kuvandit ümber kujundama. Ta hakkas kandma julget riietust, näiteks kortsutatud sametriidest käänistega särke ja muud sarnast ning puuvillaseid alt laienevaid pükse. Mõned neist moemehe rõivaesemeist olid varastatud ema riidekapist. „Ma unistasin platvormkingadest, kuid ei suutnud neid kuidagi hankida,“ märgib Depp.
Johnny nautis tähelepanu, mis ta tänu bändi kuulumisele sai, ja ka vabanemist igavatest koolitundidest, mille kohta ta avameelselt ütleb: „See oli minu jaoks kohutavalt tüütu ja ajas mind hulluks – ma vihkasin kooli.“ Bänd mängis ööklubides ja kogus üha imetlevat publikut. Ühel õhtul pärast esinemist seksis Johnny esimest korda. Tüdruk oli Flame’i fänn. Ta oli Deppist vanem, ent see oli ka tema jaoks esimene vahekord. „Johnny ütles, et ainus, mida ta sellest mäletab, on see, et kõik käis väga kiiresti, ja ta arvab, et tema sooritus polnud kuigi muljetavaldav,“ meenutab kirjanik Christopher Heard. Depp ja see tütarlaps kurameerisid pärast seda mõnda aega, kuid suhe jäi soiku. Kuid Johnny muusikaarmastus ja kõik, mis see talle andis, pole aga kusagile kadunud.
Umbes samal ajal murdis üks teine tüdruk tema südame, kuid lõpuks tundis Johnny, et tema naeris siiski viimasena. Kui ta oli seitsmendas klassis, armus ta enda kirjelduse järgi kõrvuni ühte kooli populaarsemasse tüdrukusse. Depp tunnistab tagasi vaadates, et ta ihkas seda tüdrukut hämmastavalt jõuliselt. „Vapustav, ma lihtsalt närisin erutusest tema pärast oma keelt,“ tunnistas Depp. Ta rääkis, et nad seksisid ühel peol ja ta arvas, et tema unistus saab nüüd tõeks. Kuid tüdruk jättis Deppi „mingi jalgpalluri“ pärast maha. Depp oli masenduses, aga kui ta aastaid hiljem seda naist ööklubis kohtas ja märkas, et tolle kehakaal oli pärast nelja lapse sünnitamist tublisti tõusnud, siis ta vaid muigas selle mälestuse peale. „Paganama hea kättemaks ühe poisikese südame murdmise eest,“ leidis Depp. Miks mängida moraaliapostlit, kui saab nautida kättemaksu? Hiljem toetuski Depp nii veenvalt Sweeney Toddi mängides oma kättemaksulembusele.
Umbes tollal hakkas Depp tegelema ka sellega, mida praegu mõistetakse enesevigastamise all. Depp on siiski selgitanud intervjuus Ameerika ajakirjale Details, et tema nägi selles pigem positiivset kui negatiivset toimingut. „Mu keha on mõnes mõttes nagu päevik,“ sõnas Depp intervjuus Chris Heathile. „See on midagi samasugust, nagu tavatsesid teha meremehed – iga tätoveering kehal tähendas midagi; kui sa tegid endale mingi märgi, olgu siis noaga ise või lasid seda professionaalsel tätoveerimiskunstnikul teha, siis see viitab teatud ajale su elus.“ Tollest ajast on Deppil seitse enda tekitatud armi. Hilisemas elus tõstsid need kogemused siiski tema aktsiaid. Üks režissöör lausus tema kohta: „Johnny pole päriselus paha poiss, kuid tal on olnud nooruses metsikuid aegu, mis tulevad praegu kasuks.“
Depp nägi toona välja üsnagi mässumeelse teismelisena, pilti täiendasid ka pikemapoolsed juuksed. Ja tema käitumine oli välimusega täiesti kooskõlas. „Ma veetsin aega halvas seltskonnas,“ rääkis ta ajakirjale TV Guide. „Me murdsime korduvalt koolimajja sisse, rüüstasime mõnd klassiruumi ja tegime muud sarnast. Ma käisin kauplustes vargil.“ Samal ajal proovis ta ridamisi igasuguseid narkootikume, ehkki ta tõttab ikka rõhutama, et nende tarbimine oli tal alati kontrolli all. Meelemürkide tarvitamise põhjustena loetleb Depp järgmist: „Eakaaslaste surve, uudishimu ja igavus,“ lisades, et neid oli ka lihtne hankida, sest Miami oli narkootikumidega üle ujutatud. „Ma ei ütleks, et ma olin nurjatu või kuritegelik – ma olin lihtsalt uudishimulik,“ räägib Depp. „Loomulikult sain ma oma väikesed kogemused uimastitega. Lõpuks sa mõistad, milleni see viib, ja ütled neist lahti.“ Terve oma elu on Depp ajuti kaldunud elupõletamisele. Tal on olnud alkoholi ja teiste ainete kuritarvitamise perioode, aga enamasti suutis ta meelemürkide tarbimist siiski ohjeldada.
Õnneks pääses teismeline Depp sellest sõltuvusest just õigel ajal, sest teda ootas ees emotsionaalselt tormiline aeg, mis pani ta kõvasti proovile. Ta oli just kuueteistkümneaastaseks saamas, kui vanemad teatasid, et asuvad eraldi elama ja lahutavad abielu. Usutavasti ei olnud uudis iseenesest täielik üllatus, sest ta vanemad tülitsesid alatasa, kuid hoolimata sellest oli Johnny tugevasti rööpast välja löödud. „Mäletan, et nad tülitsesid ja meie, lapsed, mõtlesime, kes kelle juurde elama läheb, kui nad peaksid lahutama,“ meenutab Depp. Hoolimata lahutusest või ehk just selle tõttu on ta alati jõuliselt uskunud perekonna tähtsusse ja mõjujõudu, kirjeldades seda kui „kõige tähtsamat asja maailmas“. Ta lisab: