Jüri Jaanson. Sauruse tee. Gunnar Press

      Suurmeistriks

      Märts 1986. Kuu parimat sportlast Jüri Jaansonit küsitleb Are Eller, kõrval seisab treener Mihkel Leppik.

      Jaansoni jalg valutab 1986. aastal kogu talve, ometi avaldab töömaht muljet. Ta suusatab jaanuaris 599 ja veebruaris 399 kilomeetrit. Märtsis algab Moldovas ülipingeline viienädalane laager. Jalg teeb piinavat valu, sekundeerivad selg ja tagumik. Käed on lausvillis ja põletikus, kurk kibe. Pole imestada, sest täiesti tavalisel päeval, 23. märtsil töötab Jaanson järgmiselt: hommikul 4 km jooksu + võimlemine, lõunal 25 km sõudmist, õhtul 15 km kiirendustega sõudmist ning 10 x 25 korda 50-kilose kangi rinnaletõmmet ja ühel jalal kükke 150 + 150 korda.

      NSV Liidu meister selgub tavatult vara, aprilli lõpul Moskvas. Vassili Jakuša võidab, Jaanson kaotab seitse sekundit ja edestab ülejäänud pürgijaid kindlalt. “Jakuša vastu veel ei saa,” tunnistab ta päevikus. Ometi kutsutakse ta koondiseliikmena esimest korda elus dopingukontrolli, kus läheb jamaks. Proovi ei õnnestu kuidagi anda, samas tuleb kiirustada lennukile. Pärnu baasi juhataja Arvo Loorits ootab autos, mootor käib. Jüri proovib igal moel, joob õlut ja muid vedelikke. Ümbritsejad õpetavad: üks soovitab kõndida, teine hüpelda, kolmas seista pea peal. Lõpuks laseb üks dopingukontroll ise pudeli täis ja Loorits annab gaasi. Jüri pabistab tükk aega, kas see mees oli ikka puhas.

      Jakuša tagab endale kogenud võitlejana kohe koha NSV Liidu MM-koondises. Jaansoni võidu korral jäänuks kõik lahtiseks ja suvi kulunuks lõpututele tõestamistele. Nüüd aga saab rahulikult ilusaid kordaminekuid koguda.

      Mai keskel võidab Jaanson Eesti karika. Päevik: “15. mai. Hommikul jooks 4 km + võimlemine. Vee peal 20 km piduriga, sekka 10 x 20 tõmmet maksimaalselt. Väsitas, raske trenn oli. Õhtul jooks 4 km + võimlemine. Lisaks ÜKE: rinnale 80 kg (kehakaal – 10 kg) 15 x, poomil 10 kg kõhule 15 x, seljale 15 kg 15 x, lõuatõmme (5 + 5) x, kükid (30 + 30) x, hooglemine 5 ringi. Raske päev, aga vaim on harjunud, enda sundimiseks puudub igasugune vajadus.”

      Viimasel maipäeval võidab Jaanson Suure Moskva regati. Päevik: “Sõit tuli ilusti välja, oma sõit!!!” Talle on lubatud anda võidu korral uus Empacheri paat, aga ei anta. “Kurat võtaks, mulle ju lubati!” Kutse NSV Liidu eliitlaagrisse Jaanson siiski saab. Ta käib korra Tartus “õppejõude maha rahustamas”, seejärel on üle kuu aja Birštonases ja Trakais. Esimest korda esineb päevikus treener Igor Grinko nimi. Too keelab Jaansonil ära pikihüpped, sest need olevat enne võistlusi kahjulikud. Jaanson imestab, kui hästi – 18 rubla eest päevas – saab eliitlaagris süüa ja et “frukte on lõpp-palju”.

      Vahepeal võidab Jaanson Trakais “Merevaigust aeru”, Jakuša on neljas (“Kurat teab, mis temaga lahti…”). Siis ootab teda Rotseel Luzerni regatt, millest Jakuša on vabastatud. Jaanson võidab esimesel päeval sprindi. Teisel päeval saabuvad 2000 m finaaliks veele ka suured, Karppinen ja Kolbe. Jaanson annab lahingu, jäädes alla üsna napilt: 1. Karppinen 6.56,72; 2. Kolbe 6.58,58; 3. Jaanson 7.00,77. Päevik: “Hurraa! Elu esimene välisreis on teoks saanud!”

      Jaanson sõidab Hea Tahte mängude koondise varumehena Moskvasse, seal öeldakse esmalt, et tulebki startida. Antakse vorm ja tuliuus Empacheri paat, mis aga pole stardikõlblik. Treenerid mõistavad, et sellises olukorras pole mõtet startida.

      NSV Liidu juunioride meistrivõistlustelt tuleb lõpuks kuld. “Uus paat on praegu lihtsalt võimatu. Rabele temaga hullumoodi, ikka hüppab-keerab, kuidas heaks arvab. Pole viga, harjume.” Jaanson arvatakse MM-koondise varumeheks. Ta ei usu, et pääseb Nottinghami, kuid harjutab tugevalt. Üsna viimasel minutil saabub korraldus olla kohal.

      Stardilootust pole, isegi “varumehe paadiks” antakse mingi romu. Kolbe võidab Karppineni ees oma viienda ja viimase MM-kulla, Jakuša saab pronksi. Maailma tipp pole Jaansonist enam kaugel! Kolbe ja Karppinen on 33-aastased, Jakuša 30-, meie mees 20-aastane. Suvel 2010 ütleb ta: “Koondise treenerid pakkusid pärast Nottinghami, et ma võitnuks Jakuša asemel MM-hõbeda juba 1986. aastal. Jakušal oli ravimatu Karppineni-kompleks.”

      Augusti lõpul tuleb Jaanson Kiievis NSV Liidu 500 + 2000 m meistriks, Jakuša puudub. Päevik: “Oma Empacheriga oli pärast Inglismaad ikka mõnus sõita!”

      Järgnenud rahvaste spartakiaadil Moskvas satub Jaanson stardist küljetuule kätte ja kaotab Anatoli Litvinile 500 meetris üle viie sekundi, millest neli suudab ta finišiks tasa teha. Oktoobris alistab Jaanson Sofias Bulgaaria – NSV Liidu matšil 600 meetris MM-i kuuenda mehe Vasil Radevi, kes tuleb järgmisel aastal koos Danajil Jordanoviga maailmameistriks.

      30. detsembril sooritab ajalooklassi lõpetanud nooruk ülikoolis NLKP ajaloo eksami hindele kolm.

      Jaanuaris 1987 treenib Jaanson meeletult, tunneb end õhtul voodisse minnes, nagu oleks saanud peksa. Kehalistel katsetel sünnivad isiklikud tippmargid ja päevikus seisab: “EKG korras. Võimu rohkem kui mullu! Hea!”

      Möll jätkub. Kui suusarada ära tüütab, siis kolib ta raja kõrvale. “Sõitsime Romkaga 5 km üle põlve, kohati vööni ulatuvas lumes. Koju jõudes olime küpsed, suusad käes nagu patrulljooksjal. Mõnus vaheldus!”

      Kodustel võistlustel ja Balti matšil hakkab vastu üksnes Lutoškin. NSV Liidu meistrivõistlustel tuleb kuld nõnda, et lõpus ei pea enam pingutamagi. Suurel Moskva regatil ja sellele järgneval Spordiloto auhinnavõistlusel alistuvad kõik, isegi Jakuša ja ilmakuulus prantslane Pascal Body. Ajaloolisel Henley regatil pääseb Jaanson ladusalt poolfinaali, kuid jääb seal alla Kolbele. Luzernis pole sedapuhku pjedestaalile asja. Peaasi et Jakuša jääb tahapoole. Juba lihvitakse vormi MM-iks.

      24.–30. augustil teeb Jaanson Kopenhaagenis MM-debüüdi. Ta pääseb eelsõidust otse poolfinaali, poolfinaalist Karppineni kannul finaali. Empacheri esindaja avastab, et Jaansoni paadi pardad on pehmed ja kronsteinid vibreerivad. Antakse uus paat. Päevik: “Oivaline! Vana paat kaalus 16,2 kg, uus kaalub 15,5.”

      Suur finaal lükkub tugeva tuule tõttu mitu tundi edasi, küljetuul aga kasvab. Starditakse ikka. Eriti tuule käes on esimene ja teine rada, kus sõuavad uusmeremaalane Eric Verdonk ja Jüri Jaanson.

      Tulemused: 1. Thomas Lange (Saksa DV) 7.37,48; 2. Peter-Michael Kolbe (Saksamaa LV) 7.40,76; 3. Pertti Karppinen (Soome) 7.40,90; 4. Pascal Body (Prantsusmaa) 7.41,38; 5. Jüri Jaanson (NSV Liit) 7.54,53; 6. Eric Verdonk (Uus-Meremaa) 8.00,20.