Vladimir Leonov astub kõrvale, asemele tuleb Ivan Karipidis.
11. juulil pakub CNN Atlanta olümpia trekisprindis Salumäele kuldmedalit.
Atlanta olümpiamängudel trekivõistlustel saavutab kuuenda koha, mis jääb Eesti parimaks (koos Erki Noolega) individuaalkohaks nendelt mängudelt.
30. novembril teatab ametlikult oma loobumisest tippspordist.
Astub Keskerakonna liikmeks.
22. detsembril valitakse seitsmendat korda Eesti aasta parimaks naissportlaseks.
1997
Saab EOK liikmeks.
Paneb Järvamaal Albus aluse iga-aastasele Erika rattasõidule.
1999
Alustab tööd Riigikogus Keskerakonna saadikuna.
4. augustil sünnib tütar Sirli.
Valitakse UCI trekikomisjoni liikmeks.
2001
Saab vabariigi presidendilt Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi.
2002
Märtsis registreeritakse Erika Salumäe Fond.
Kirjastuselt SE&JS ilmub raamat “Surplace”
2004
Saab Eesti Olümpiavõitjate Kogu presidendiks.
2005
Astub Rahvaliidu liikmeks.
Valitakse Eesti Koolispordi liidu presidendiks.
Erika Salumäe saavutused, tulemused, medalid
Kaks olümpiakulda (1988 ja 1992)
Kaks MM-i kulda (1987 ja 1989)
Kaks MM-i hõbedat (1984 ja 1986)
Üks MM-i pronks (1995)
Kaks universiaadi kulda (1983)
Püstitas trekisõidus 19 maailmarekordit (1982-1989)
N Liidu meistrivõistlustelt 14 kuldmedalit (1984-1991)
N Liidu koondises 1983-1991
Eesti koondises 1991-1996
N Liidu Olümpiakomitee liige 1988-1991
7 korda Eesti parim naissportlane (1983, 1984, 1987–1990, 1992)
Aastast 1997 EOK liige
UCI trekikomisjoni liige 1999–2006
Kuulunud Eesti Vabariigi Riigikogusse (1999–2003)
Eesti Olümpiavõitjate Kogu president 2004–2006
Kõik algas kiiruisutamisest
“Erika on öelnud, et ta kasvas peres, kus kõigil oli alati palju tööd, kus armastati tööd teha. Sporti suhtuti kahtlevalt ja nii nagu riigiski kombeks – sporti tööks ei peetud. Ennekõike oli see luuslangitajate ajaviide, mis eriti konti ei rikkuvat. Raamatupidajast ema leidis, et tütarlapsele peaksid sobima ennekõike kodundus, käsitöö või mõnel muusikariistal mängimine. Nii jäigi: Erika pandi tavalise kooli kõrval muusikakooli klaverit mängima.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Mind innustas see, et koolis olin, kus vähegi võimalik, spordis esimene. Selle nimel tegin hommikuti metsajooksu, tunni jagu loopisin vabaviskeid. Alles nii sai minu jaoks hallist koolipäevast midagi enamat. Head hinded tulid suhteliselt kergelt ja olid nii tavalised, et nende üle vaimustusin küll vähem kui mõne õnnestumise üle kas või kiiruisurajal sealsamas Arbi järvel.”
Erika Salumäe, 1990
“Tegelikult algas kõik kiiruisutamisest, sest sellel Elva jaoks nii pühal alal saavutas Erika Salumäe esimest sportlikku edu. Kui elvalased käisid Riias lätlastega võistlemas (kiiruisutamine Eestis veel elas), oli kaasas ka 13-aastane Erika. Aasta oli siis 1976, talv.
Tegi seda nii edukalt, et Riia spetsialiseeritud uisukooli direktor, eksmaailmameister Lasma Kauniste tegi ettepaneku: tulgu Erika Riiga õppima. Pakkumine jäi katki, sest sellised elukohavahetused polnud toona nii lihtsad kui tänapäeval.”
Tiit Lääne, raamatus “120 aastat jalgrattasporti Eestis”, Tallinn 2006
“Armastan väga üksinduses mõelda. Mind on elus niimoodi õpetatud, sellele võimalusele tähelepanu juhitud. Mõnikord õhtul näen päeva sündmusi elavate piltidena. Eelistan üksindust, armastan kõiges lihtsust.”
Erika Salumäe, ajakirjas Noorus, 1988
“Suvine koolivaheaeg tõi sõna otseses mõttes vaheldust. 1975. aastal Kurepalu pioneerilaagris tundis Erika, et võib vabalt läbi lüüa ükskõik millisel suvespordialal. VTK mitmevõistluses tuli ülevabariigilisel jõuproovil esikoht ja see tähendas piletit esimesele tõelisele võistlusele Musta mere ääres. Kuid võta näpust, just Artekis tõmbas palavik noore pioneeri lootustele kriipsu peale.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Vaata seda uisusammu ja tõuget. Sellest tüdrukust tuleb küll maailmameister.”
Kiiruisutaja Vello Volmer, 1976
“Kui talve saabudes linna (Elva-toim.) aukodanik Richard Anton Arbile jälle uisuringi valas, oli Erika kohe liuradadel. Lätlaste maailmameister Lasma Kauniste kutsunud tüdrukut koguni Riiga uisukooli õppima. Et vene keel oli Erikal kehvalt suus ja läti keelt ei osanud ta üldse, jäi nii kaugele minek siiski katki.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“See oli siis harjumatu, et keegi lapsena spordi nimel teise vabariiki elama läheb. See tundus võimatu olevat ja nii see katki jäi. Samas usun, et minust oleks saanud päris hea kiiruisutaja. Kas nüüd olümpiavõitja, aga mine tea. Lihasgrupid on ju uisutajatel samad mis ratturitel.”
Erika Salumäe, 2004
“Uisuradade kuninganna (Lasma Kauniste-toim.) teadis ju suurepäraselt võistlusmääruste kõiki nüansse. Pärast seda, kui Erika oli Eesti-Läti noortematšil ühe päeva jooksul kolm distantsi võitnud, andis külaliste (tegelikult korraldajate, sest võistlus toimus Riias – toim.) esindaja sisse protesti: ühel päeval ei tohtivat kolme distantsi sõita… See, et ka nii on võimalik elus ja spordis “võistelda”, lisas Erikale siiski vaid jonni juurde, tegi ta kogemuse võrra rikkamaks.”
Aare Kreilis, raamatus “Viraaž, Erika Salumäe lugu”, Tallinn 1991
“Tegelikult oli see 1976. aastal Riias toimunud kiiruisuvõistlus minu jaoks tulevasel sporditeel olulise tähtsusega. Mäletan, et jäime võistlustele hiljaks ning laupäevane programm oli läbi. Sõitsin siis kõik neli distantsi läbi pühapäeval ja saavutasin mitmevõistluses parima punktisumma, olin võitja.
Siis aga hakkasid lätlased protestima, sest määruste järgi tuleb nelja distantsi sõita kahel päeval. Minu võit tühistati, aga mulle andis see vaid uut indu ja jõudu. Seda võistlust pean enda kui sportlase sünnihetkeks.”
Erika Salumäe, 2006
“Siis kadus Erika mõneks ajaks treener Kalmuse silmapiirilt. Talle tehti ettepanek TSIK-i õppima minna…
Tallinnas Matrossovi tänava koolis veendus ta peagi, et ei ole õigel teel. Algul pandi kuuli tõukama. Katastroofilised üleelamised. Siis prooviti oda. Tee või tina, ei istu ja kõik…
Toivo Moorast, juba tollal tuntud odaviskaja ja TSIK-i treener: “Ma mäletan, ta oli väga kinnine tüdruk. Oli kuidagi ära hirmutatud ja seepärast ei saanud temaga kaua kontakti. Teised, kes varem sporti teinud, leidsid ühise keele palju kergemini. Nägin, et Erikale mõjub see