rahustas Jumal, „ja elad läbi, et sa pole Jumal.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Eedeni aed on sõna „Jumal” öelduna inglite keeles.”
„Selgita seda!” palusid ülejäänud inglid.
„Me oleme olendid, kes üheskoos suudavad mõista Jumalat sellisena, nagu ta Ta on.”
Elas kord üks nukker kloun. Talle meeldis raamatuid lugeda. Inimesed naersid tema naljade üle, aga jäid seejärel mõtlikuks. Kloun väsis igast esinemisest. Ta läks koju ja joonistas. Need olid erakordselt naiivsed pildid.
„Miks need sulle meeldivad?” küsisid inimesed.
„Mulle meeldivad paradiisi vaated,” vastas kloun.
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet:: „Maailm ei paista sellisena, nagu ta Jumala kava järgi olema peaks, kuid Jumala kava täitub niikuinii.”
„Selgita seda meile,” palusid ülejäänud inglid.
„Loodu mõtted erinevad Looja mõtteist, ent Looja leiab looduga alati üksmeele.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Jumalal tuleb maailma loomist alustada endale vastasjõu loomisest.”
„Selgita seda meile,” ei saanud teised inglid aru.
„Maailma luues, ütleb Jumal, et tahab midagi endast erinevat. Peab olema miski, mis seda kehastaks.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Maailm on Jumala kehastus, aga Jumal oma lõpmatuses ei saa maailmas kehastuda, sest siis ei saa maailm valmis.”
„Selgita seda meile!” palusid teised inglid.
„Jumal saab maailmas kehastuda vaid olendina, mitte lõpmatusena.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp.”
„Selgita seda meile!” palusid teised inglid.
„Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast.”
Kord juhtus Eedeni aias midagi – Jumal oli loonud uue ingli. See ingel oskas nalja teha. Ta meeldis teistele inglitele üsnagi.
„Aga miks sa ise alati kurb oled?” küsisid temalt ülejäänud inglid.
„Ma näen selle maailma lõppu,” ütles ingel.” „Õpeta neid nalja tegema,” ütles mulle Jumal, „muidu muutub see maailm omaenda tarkusest kurjaks.”
„Miks Jumal Eedeni aias ainult jalutamas käib ega ela siin?” küsis üks ingel teiselt.
„Sest Jumalas peegeldudes tunnevad kõik end siin väiksena,” vastas teine ingel.
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Maailma alguse märgiks on üldine arusaamine, et kõik on kõige paremas korras. Maailma lõpu märgiks on arusaamine, et maailma pole võimalik lõpetada.”
„Selgita seda meile,” palusid ülejäänud inglid.
„Mida lõpetatum on maailm, seda säravam on selles Jumala kuju, mille taustal maailm näeb omaenda lõpetamatust.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Jumalat võib käsitleda vaid mõistatusena.”
„Selgita seda meile!” palusid teised inglid.
„Jumalat käsitledes puutub lõplik olend kokku lõpmatu Jumalaga.”
Oli kord üks auväärne ja nukker ingel. See oli viimane Eedeni aiast järele jäänud ingel. Ülejäänud olid hukka saanud. Jumal oli tema kasvatada andnud ühe inimese. Ingel oli temasse pannud kõik oma unenäod. Inimene tahtis olla Eedeni aia ingli moodi.
„Olen vist teinud suure vea,” ütles ta Jumalale. „Mu laps ei oska selles ilmas elada.”
„Sinu töövili on ilus,” ütles Jumal. „Sa oled ometi säilitanud Eedeni.”
Elas kord plastmassist kauboi. Ta oli lastetoa mänguasi. Kauboi seisis riiulil, punase karumõmmi kõrval.
„Ma ratsutan sinna, kuhu laps käsib!” ütles ta karumõmmile.
„See tuba on kui väike maailm, kus laps on Jumalaks,” vastas karumõmm.
Kord küsis Aadam Jumalalt: „Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus.”
„See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti,” naeratas Jumal.
Kord Eedeni aias kogus Aadam enda ümber inglid ja selgitas neile, milline on Jumal. Üks auväärne ingel tõttas Jumala juurde ja küsis: „Kes see tüüp on? Geenius või petis?”
„See on olend, kes on avastanud endas midagi Jumalast,” selgitas Jumal rahulikult. „Millestki saab ta tõesti aru, kuid loomulikult on ta vaid loodu.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Maailm tahab tegelda iseendaga. Ta kardab usaldada ja Jumalat lihtsalt vaadelda.”
„Selgita seda!” palusid teised inglid.
„Endaga tegeldes loob maailm illusiooni omaenda suurusest. Jumalat jälgides tuleb tõdeda tõsiasja, et loodu on väike.”
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Nali on kurjad tunded.”
„Selgita seda!” palusid teised inglid.
„Naer ei taha, et miski oleks olemas,” selgitas ingel.
Kord Eedeni aias jutus üks lugu. Aadam oli nimetanud Jumalat Aadamaks. Kõik inglid olid endast väljas: „Kuidas võib Jumalale midagi nii ebaviisakat öelda!”
„Mina arvan, et meil on Jumalaga hea teineteisemõistmine. Jumal on vahel minu moodi,” õigustas end Aadam.
„Aadamas on tundeid, mis on kujustavad Mind. Seetõttu mõistab Aadam Mind enda kaudu,” selgitas Jumal inglitele.
Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: „Jumal on mitmepalgeline.”
„Selgita seda meile!” palusid teised inglid.
„Iga Jumala loodud olend on Jumala pale,” selgitas ingel.
Oli kord üks maailm, mis hiljem nimetati Eedeni aiaks. Seal elasid inglid. Kõik olid seal õnnelikud.
„Paremat maailma ei saa olla!” olid kõik inglid ühte meelt.
Jumal